MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis üks eesmärk on sellise kalkulatsiooni koostamine, mis näitab kodanikupalga tegelikku maksumust väljendatult nii rahasummades kui ka (eelkõige) üksikisiku maksudes ja nende protsendimäärades, andmaks selge ettekujutuse kodanikupalga mõjust üksikisiku sissetulekutele ja maksudele ning lükkamaks ümber mistahes pettekujutelmad selles vallas, pärinegu need siis idee pooldajate hulgast või selle vastaste argumendiarsenalist.

2019. aastal, kui Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli arutusel algatus kodanikupalga uuringu läbiviimiseks, ütles Rahandusministeeriumi esindaja Miko Tammik protokolli järgi muuhulgas järgmist: avaldatud oli uuring, millesse olid kaasatud kõik 28 Euroopa Liidu riiki ning kus mängiti läbi erinevad skeemid (EUROMOD simulatsioon). Eesti skeemis maksti igale täiskasvanule baassissetulekut 350 eurot kuus ja igale lapsele (<18.a) 140 eurot kuus. Kui selline põhisissetulek oleks antud täiendavalt tollastele toetustele, siis selle kulu katmiseks olnuks vajalik kehtestada täiendav maks sissetulekutele suurusjärgus 50%. Kõikide toetuste ja pensionite ära kaotamisel vabanenuks raha kulude katmiseks ligi pooles ulatuses.

Sõltumata sellest, kui tõelähedane oli tollane hinnang – see toetus vaid kahele äärmuslikule stsenaariumile, millest kumbagi ei saa pidada otstarbekaks. Kodanikupalga lisamisel praegusele süsteemile säilib olemasolev bürokraatia ja ülereguleeritus. Absoluutselt kõigi sotsiaaltoetuste asendamine kodanikupalgaga hõlmaks täiel määral ka pensionisüsteemi, mis tähendab olemasoleva pensionisüsteemi lõhkumist, tekitab segadust ja ebaõiglust. Ainuvõimalik järeldus, mida sellest informatsioonist sai teha, on see, et kodanikupalga optimaalse mudeli puhul pole mainitud täiendavast maksust pääsu, kuid selle määr jääb kindlasti oluliselt alla 50%.

Olgu siinkohal öeldud, et stsenaariumis kasutatud 350 eurot kuus tuleb hinnata vägagi adekvaatseks, ehkki seda kasutati ainult täiskasvanute puhul. Juba  järgmisel aastal valmis Tartu Ülikoolis Justiitsministeeriumi tellimusel uuring, millest järeldus, et keskmised standardkulutused ühe lapse kohta olid sel ajal 343 eurot kuus. Seda näitajat kasutatakse nüüd miinimumelatise määramisel ning kuni järgmise indekseerimiseni aprillis 2024 on see 499,56 eurot kuus. Kuna eeldame, et kodanikupalk peab tagama kõigi ühiskonnaliikmete (vähemalt kõigi kodanike) toimetuleku, siis tuleb keskmisi standardkulutusi ühe lapse kohta kuus pidada ka kodanikupalga minimaalseks mõistlikuks kuumääraks.

Sellest lähtuvalt oleme teinud ka esialgse kalkulatsiooni kodanikupalga maksumuse ning täiendava solidaarsumaksuna (nt ühtekuuluvusmaks) väljenduva hinna kohta. Aluseks on järgmised eeldused:

1. Kui kodanikupalk kehtiks praegu, aastal 2023, praeguse maksusüsteemiga





2. Kodanikupalk võetakse kasutusele kas kohe täisuniversaalsena või kahes etapis, millest esimene on lapse kodanikupalk (vanuses 0-19 aastat)





3. Kodanikupalk asendab pensionisaajatel pensioni baasosa ning seda vähemalt esialgu osaliselt, nn kahaneva pensionilisa meetodil, mida tabeli lisas selgitatakse





4. Perehüvitistest säilivad ühekordsed, elusündmustega seotud toetused, lapse kodanikupalga kehtides säilib ka vanemahüvitis





5. Täisuniversaalse kodanikupalgaga kaotab olemasolu  mõtte umbes 50% tänasest Töötukassast ja tööturuteenustest





6. Täiendavad loomulikud kokkuhoiukohad, mis tulenevad otseselt või kaudselt kodanikupalgast, selguvad eelarverevisjoni käigus.
   

Kodanikupalga hind: kalkulatsioonid 2023. aasta kohta

Andmeliik	EUR	Kommentaar
Tuludeklaratsioonides deklareeritav üksikisikute tulu (eur)	17314617977,00	Eeldusel, et TM ja dekl. tulu proportsioonid on samad mis 2022, RM ei prognoosi; kõige optimistlikum, vt selgitust
Üksikisiku tulumaksu laekumine kokku (eur)	2 424 000 000,00	RM suveprognoos 2023
Rahvaarv	1 365 884,00	SA 1.jaanuar 2023
Pensionisaajaid	318 800,00	riikliku pensioni saajaid, ligikaudne
0-19 aastased	296 044,00
Kõik need, kes pole lapsed või pensionisaajad	751 040,00
Igakuised peretoetused: üksikvanema lapse toetus + lapsetoetus pere 1. ja 2. lapse kohta + lapsetoetus alates 3. lapsest + lasterikka pere toetus (3–6 last) + lasterikka pere toetus (7+ last) + eestkostetava lapse toetus  kokku (eur)	468 372 941,00	Eelmise aasta toetused suurendatult vastavalt 2023. aastal jõustunud muudatustele; PT eelarve 479 mln
Igakuised peretoetused: vanemahüvitis (eur)	375 115 000,00	RE seletuskirjast, RM: juuni seisuga viimane prognoos
Osa tööturumeetmetest: töötutoetus + töötuskindlustushüvitised + töövõimetoetus + 50% Töötukassa tegevuskuludest (eur)	696 539 875	TK eelarve põhjal
Pensioni baasosa ja rahvapension	1 073 192 391,26
Eeldatav kulude kokkuhoid kahaneva pens.lisaga	500 000 000,00
Täiendav kokkuhoid / lisaraha: täisuniv. kod.palk	?	Iga 173 010 380,62 eurot vähendab maksuvajadust 1%
Täiendav kokkuhoid / lisaraha: lapse kod.palk	?
Kodanikupalga kulud pensionäridele nn kahaneva pensionilisa stsenaariumi korral (eur) umbkaudne, vt kommentaari; seisuga juuni 2023 ei osatud RMs seda kommenteerida; baasosa - kokkuhoid	573 192 391,26
Kodanikupalga vähim mõistlik suurus inimese kohta aprill 2023 - märts 2024	499,56
Kodanikupalga brutomaksumus: el.arv * kdp	8 188 092 132,48
Laste kodanikupalga brutomaksumus: 0-19a * kdp	1 774 700 887,68
Kodanikupalga netomaksumus: kdp bruto – peretoetused - van.hüv - TK – pens.baas - kokkuhoid	5 074 871 925,46	Kui kaotada ka osa kultuuristipendiume (4326640,61), on see 5070545284,85
Täiendava ühtekuuluvusmaksu vajalik määr (täisuniversaalne kodanikupalk)	29,31%	Täiendava kokkuhoiuga (vt eelmine rida) on see 29.28%
Lapse kodanikupalga netomaksumus: Lkdp bruto – perehüvitised (v.a. van.hüv)	1 306 327 946,92
Vajalik ühtekuuluvusmaks lapse kodanikupalgaga	7,54%

Selgituseks tabeli juurde

Tuludeklaratsioonides deklareeritav üksikisikute tulu: tegemist on sisuliselt kõige tähtsama võtmenäitajaga, kuid probleemiks on selle prognoosimise keerulisus. Katsed teha seda erinevate lähteandmete alusel annavad erinevaid tulemusi. Tabelis on toodud neist kõige optimistlikum prognoos, mis lähtub eelmisel aastal deklareeritud üksikisikute tulude kogusummast ning eeldusest, et tulumaksu osakaal sellest on ka tänavu sama mis 2022. aastal.

14 222 408 026,76 eurot - 2023 suveprognoosi KOV osa põhjal, eeldusel, et 1,701 mlrd eurot on 11,96% deklareeritavatest tuludest (TuMS § 5 lg 1 p.1); lisamaksuvajadus 35,68% (või 35.65%)

16 425 172 630,80 eurot – tulumaksu KOV osa muutuse järgi majandusprognoosis (deklareeritud tulud 2022 * suveprognoos 2023 / eelarve täitmine 2022); lisamaksuvajadus 30,9% (või 30.87%)

17 314 617 977 eurot – 2023. aasta suveprognoosi põhjal, kui tulumaksu (riik+KOV) osakaal deklareeritud tuludest on sama mis 2022. aastal; lisamaksuvajadus 29,31% (või 29,28%)

Kõik need, kes pole lapsed või pensionisaajad: kui teha kalkulatsioone täisuniversaalse kodanikupalga kohta, siis on oluline teada lisaks kogu rahvaarvule nende arvu, kes saavad juba mõnda universaalset sotsiaaltoetust, millest võib täisuniversaalse kodanikupalga kehtides loobuda ning mille võrra vähem vajab kodanikupalk lisakulutusi. Nendeks on teatavasti lapsed ja pensionisaajad. Tulu deklareerijate ja tulumaksu maksjate piir ei ühti nende rühmade piiriga. Samuti pole vaja eraldi välja tuua töötute arvu, kuna tööturumeetmetega seotud kulutuste vähenemine on välja toodud. Täiendava solidaarsusmaksu määra saamiseks on vaja teada üksikisikute deklareeritud tulude kogusummat. Juhul, kui on vaja, et lisamaksu asemel suurendataks tulumaksumäära (kusjuures kaob maksuvaba osa), siis on vaja teada ka tulumaksu kogusummat.

Kahaneva pensionilisa stsenaarium: pensioni baasosa ei asendata kodanikupalgaga, vaid pensionäridele tasutakse nö kahanevat pensionilisa. Vaikimisi (täissuuruses) pensionilisa on kodanikupalga ja pensioni baasosa vahe (499,56-275,7562=223,8038). Pension on seetõttu võrdne vähemalt kodanikupalgaga. Iga lisanduv sambapensioni euro kahandab pensionilisa 50 sendi võrra. Näiteks kui tänasel kujul pension on kokku 275,7562+224,2438=500, siis on pensionilisa suurus 111,6819 ja pension koos selle lisaga 611,6819. Pensionilisa kaob, kui baasosa ja sambad annavad kokku 275,7562+447,6076=723,3638 või rohkem.

Meie eesmärk on saada teada, kui suurt kokkuhoidu võimaldab eelmainitu võrreldes ideaalstsenaariumiga, kus kodanikupalk asendab pensioni baasosa (ehk kus eelmainitud pensionilisa 223,8038 oleks ette nähtud igale pensionärile; selle aastane maksumus oleks 2023. aastal meie andmetele toetudes 871 003 209,70).

Kahjuks pole meie käsutuses head metoodikat selle kokkuhoiu väljaarvutamiseks. Pealiskaudsel hinnangul võib suurusjärk olla 500 miljonit eurot.

Täiendav kokkuhoid / lisaraha: täisuniversaalse või üksnes lastele mõeldud kodanikupalga kehtestamisest otseselt või kaudselt tulenev kokkuhoid avaliku sektori kulutustes ja/või muu lisaallikas, mis vähendab netomaksumust ja solidaarsusmaksu vajalikku määra veelgi. Näiteks satub siis kahtluse alla senise lahutatute elatisraha süsteemi otstarbekus, sellest loobumine omakorda kaotab üldse vajaduse kulutada ressursse elatisvõlglastega tegelemiseks. Võib tekkida võimalus loobuda kolmanda sektori igapäevategevuse riiklikust toetamisest jne.

Antud teema nõuab põhjalikumat andmetöötlust ja analüüsi, milleks meie ühingul võimekus ja ajaressursid puuduvad, kuid milleks on võimekus olemas riigil, arvestades muuhulgas ka võimul olevate poliitikute soovi viia läbi riigieelarve revisjon.

Mainitud revisjoni läbiviimisel on otstarbekas arvestada ka kodanikupalga rakendamise stsenaariumidega:

1. Lapse kodanikupalk kõigile 0-19-aastastele residentidele





2. Lapse kodanikupalk osana EV kodanike suletud solidaarsussüsteemist





3. Täisuniversaalne kodanikupalk kõigile residentidele





4. Täisuniversaalne kodanikupalk osana EV kodanike suletud solidaarsussüsteemist

kus kodanike suletud solidaarsussüsteem tähendab olemasoleva sotsiaalkaitse osalist säilimist ja täiendava solidaarsusmaksu puudumist muust kodakondsusest/kodakondsuseta residentide jaoks.