Õnneks pole Venemaa meist veel ette jõudnud
ID
830
Õnneks pole Venemaa meist veel ette jõudnud

Kas teile meeldiks olukord, kus Venemaa on kehtestanud kodanikupalga ning maksab seda ka neile oma kodanikele, kes elavad naaberriikides (sh Eestis) ning kes selle tulemusel muuhulgas üllatavad kohalikke beebibuumiga, Eesti aga pole ikka (mõne poliitiku sõnul suisa “õnneks”) kodanikupalka kehtestanud, valitsejad väldivad seda iga hinna eest, tehes näo, nagu poleks seda oodata ka aastaks 2035 ning otsivad paaniliselt muid meetmeid rahvastikukriisi vastu?

Marginaal 2020-09-10 015915Vaevalt et ma oleks eales nii küsinud, kui poleks seda pommuudist - Venemaa endine president ja peaminister, praeguse võimupartei Ühtne Venemaa liider Dmitri Medvedev arvas, et Venemaa peaks arutama kodanikupalga kehtestamist. Seda oleks võinud oodata kust iganes peale riigi (ja partei), mida ei oskaks kuidagi kahtlustada ihaluses vabade kodanike ühiskonna järele  Tunnustus Medvedevile, kui ta tõsiselt mõtles, kuid seda enam tekib “boonusena” hulgaliselt küsimusi. Sealhulgas see, millest alustasin.

Iseenda küsimusele vastates pean tunnistama, et olen ilmselt “suletud”, võõravihkaja, nats ja mida kõike veel, kuid selline stsenaarium ei kuulu nende hulka, mille teostumist ma näha tahaksin.

Võib-olla valitsusele meeldiks? Pidi too ju olema rassistlik – vähemalt ütles niimoodi ajakirjanik Vilja Kiisler. Kui tal õigus oli, siis miks mitte. Venelane on teadupärast valge ja mida suurem valgete osakaal, seda uhkem, rahvus pole tähtis. Pealegi maksab Venemaa, raha jõuab aga Eesti  majandusse!

Loodan siiski, et Kiisleril polnud õigus ning ka valitsus ei taha vastupidist tõestada. Ehk pole Vene võimuridki nii nahaalsed, nagu ma algusküsimuse põhjal ilmselt paistan kujutlevat. Ehk hakkavad nad siiski kasutama kodanikupalka oma kodanike välismaalt Venemaale meelitamiseks (kui palju neid Eestis oligi?). Või oli see hoopis (ühtaegu) algusjärgus katse muuta mõte “Anschlussist” valgvenelaste jaoks meeldivaks? Nojah, iial ei või teada. Teame vaid, et õnneks pole Venemaa meist kodanikupalga küsimuses veel ette jõudnud.

Ent olgu need “Vene stsenaariumid” millised tahes ning teostugu või ärgu teostugu – ega meil vist olegi peale kodanikupalga muud vastu panna. Oma või Euroopa Liidu. Või need kaks kombinatsioonis.

Paari nädala pärast, 25. septembril asub Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku asjus teisele ringile (esimene kord oli aastatel 2013-2014). Aasta aega kogutakse allkirju ning kui neid saab kokku vähemalt miljon ja vähemalt seitsmes riigis rahvusliku kvoodi jagu, siis peab Euroopa Komisjon selle küsimusega tegelema hakkama ning võib esitada EL Nõukogule ettepaneku sobiva õigusaktieelnõu sõnastamiseks. Algatuse kaugem eesmärk on tingimusteta põhisissetulek igas EL riigis, konkreetselt taotletakse aga seda esimest sammu Euroopa Komisjonilt.

Eelmine algatus oli edukas Balkanil,  Beneluxi maades ja üllatavalt ka Eestis, kuid vajalikku miljonit allkirja kokku ei saadud. Sest saadik on aga mitte üksnes üksjagu vett merre voolanud, vaid rahvale ilmunud ka konkurentsitult kõigi aegade edukaimad kodanikupalga eestkõnelejad - koroonaviirus ja üleüldine karantiin, pöörates oma usku isegi Dmitri Medvedevi. Kuid kas Eesti valitsusel oleks kodanikupalga “lauale panekuks” mõtet oodata ära kampaania lõpp ehk järgmise aasta september?

Pigem vastupidi. Kodanikupalga küsimus oleks ammu pidanud laual olema. Vähemalt pärast 13 kodaniku 3. aprilli pöördumist. Kindlasti on Toompea lähteinfo poolest rikkam kui mullu septembris, mil pelgalt teostatavusuuringut taotlev Eesti rahvaalgatus tagasi lükati. Lisaks sellele, et Rahandusministeerium saab (vähemalt mõned selle ametnikud saavad) kasutada EUROMOD mikrosimulatsiooni mudelit hindamaks kodanikupalga võimalikku mõju maksusüsteemile, on arvutatud välja ka laste vajaduspõhine miinimumelatis, mida on hea võtta aluseks, kui jutt on kodanikupalga minimaalsest suurusest. Mäletatavasti pakkuski 9-liikmeline aktivistirühm 24. aprillil  välja mõtte, et Eestis võikski kaaluda laste miinimumelatise uuringus toodud summasid kodanikupalgana kõigile sõltumata vanusest. See kogus ka rahvalt allkirju, mida hetkel on 227.

Eesti peaks kasutama võimalust olla Euroopa Liidu “UBI-poliitika” loojate hulgas ning selleks kujundama aegsasti seisukohad nii Eestile endale iseseisvalt kehtestatava kodanikupalga suhtes kui ka selles küsimuses, mismoodi peaks EL koordineeritud “UBI-poliitika” välja nägema, kuidas peaks EL-s kujunema välja ja laienema “UBI-tsoon”. Kasvõi stiilis “valitsus üldiselt ei ole kodanikupalga-meelne, aga juhul, kui sellest pääsu pole, siis on meie seisukohad järgmised: …”.

Euroopa kodanikualgatust “Tingimusteta põhisissetulek kogu ELis” maksab toetada igal juhul.