Euroopa kodanikualgatusele “Tingimusteta põhisissetulek kogu EL’s” on Eestist antud üle 700 allkirja. Seitsmesajas allkiri anti 26. oktoobril, mil kampaania algusest oli möödas üks kuu ja üks päev. Mõned aastad tagasi, kui Eestis koguti toetust kohalikule algatusele kodanikupalga uuringuks, kulus veidi rohkem kui aasta selleks, et saada kokku sama hulk allkirju nagu nüüd ühe kuuga.
27. oktoobri hommiku kella 8.30 seisuga on kogu Euroopa Liidus toetanud kodanikupalga algatust 56472 inimest, Eesti allkirju on 713.
Esimese kampaaniakuu jooksul on Eestist laekunud keskmiselt 22 allkirja päevas. Kampaania siinse koordinaatori Jaanus Nurmoja sõnul on Eesti selle näitajaga graafikus või isegi sellest ees, arvestades allkirjade suhet elanike arvu. Kõigis riikides aga pole allkirjakorje erinevatel põhjusel veel oodatud hoogu sisse saanud ning selle tempo Euroopa Liidus tervikuna jäi madalamaks kui esimese kuu kohta ennustati. Näiteks Soomes pole teave Euroopa kodanikualgatusest ilmselt jõudnud ka suurema osani hiljutise kodanikupalga eksperimendi katserühmast.
Eesti aktivistid teevad ühtlasi ettevalmistusi oma vabaühenduse loomiseks, mis võib toimuda juba lähinädalatel. Nagu Nurmoja märkis, on Eestis kampaaniate läbiviimisel siiani enam-vähem hakkama saadud ilma organisatsioonita, kuid seda on siiski vaja – näiteks asjaajamiseks, aga ka kampaaniaürituste läbiviimiseks. Lisaks on ennast allkirjakorjele abiks pakkunud üle 40 vabatahtlikku. Seda saab jätkuvalt teha kampaania kodulehel https://et.eci-ubi.eu
Abielusõja lahvatamine andis Nurmoja sõnul alust karta, et kodanikupalga küsimuse jääb täielikult selle varju, kuid nii ei juhtunud. “Tundub, et see üleüldine aktiivsusepuhang võis hoopis avada rohkem inimeste silmi ning panna märkama muuhulgas ka seda algatust,” lisas ta. “Pühapäeval, 25. oktoobril olid eestlased igatahes tavapärasest märgatavalt aktiivsemad, andes ligi 40 allkirja.”
Kõige edukamad olid Eestis 4. ja 5. oktoober – kumbki päev tõi üle saja allkirja. Sellest ajast on Eesti olnud püsivalt teisel kohal allkirjade arvu osakaalult riigi elanike arvust. Esikohal on Sloveenia nii selle näitajaga kui ka allkirjakünnise täitmisega ligi 75% ulatuses. Eestis on täidetud üle 14% künnisest, selle näitajaga on Eesti kuuendal kohal.
Allkirjakünnis sõltub riiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmete arvust, mis korrutatakse MEP-ide koguarvuga. Selleks, et Euroopa Komisjonil tekiks kohustus algatusega arvestada, peab sellel olema vähemalt miljon allkirja, kusjuures allkirjakünnis peab olema täidetud vähemalt seitsmes riigis.
Euroopa kodanikualgatus taotleb seda, et Euroopa Komisjon teeks pädevatele institutsioonidele ettepaneku kodanikupalga kasutuselevõtuks kõikjal EL liikmesriikides. Vaikimisi eeldatakse, et iga liikmesriik kehtestab ise kodanikupalga endale kõige sobivama mudeli järgi, sest ühtse üle-euroopalise kodanikupalga kehtestamine ei ole Euroopa Liidu pädevuses. Küll aga võib Euroopa Liit olla protsessi koordinaatori rollis ning selleks võib komisjon teha Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku asjakohaste majanduspoliitiliste üldsuuniste sõnastamiseks.
