Valitsus esitas Riigikogu menetlusse strateegiadokumendi “Eesti 2035”. Suvel toimus selle avalik arutelu, osalusveebi vahendusel esitas mahuka ettepanekuloetelu ka kodanikupalga eestkõneleja Jaanus Nurmoja, esindades kodanikupalga toetajate huvigruppi niivõrd kuivõrd “arvamusavalduse teema käsitleb kodanikupalga küsimuse lülitamist strateegiadokumenti”, detailides aga isiklikke seisukohti. Alljärgnev on ettepanekute sisuline osa ilma sissejuhatava taustinfota. Sellega saab tutvuda siin. Sissejuhatuses mainitud Euroopa kodanikualgatus on nüüd allkirjastamiseks avatud. Täpsustuseks olgu öeldud, et sellel puuduvad seosed kevadise petitsiooniga wemove.eu portaalis. Seal antud allkirjad ametliku Euroopa kodanikualgatuse allkirjadena ei kehti, samuti on neil oluline sisuline erinevus.

KODANIKUPALK JA EESTI 2035 - ettepanekud ja kommentaarid

1. Võimalusele, et kodanikupalga rakendamine osutub vajalikuks, on eelnõus mitte küll otsesõnu, kuid siiski kaudselt viidatud - alajaotuses „Strateegia elluviimine”, mille kohaselt „tuleb „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtideni jõudmiseks arvestada Eesti rahandusliku olukorraga ja teha vajaduse korral riiklikult strateegilisi kulusid ümbersuunavaid või maksupoliitilisi otsuseid, mis võivad olemasolevaid paradigmasid muuta.”, samuti alajaotuses „Vajalikud muutused Eestis / Oskused ja tööturg / Valmistume tuleviku tööks”. Asjakohane oleks lisada siia kõige iseloomulikuma näitena kodanikupalk kui meede, mis tagab üksikisikule väärika toimetuleku, aitab tal kriise valutult üle elada ja suurendab tema suveräänsust, kuna kõrvaldab vaesumisriski tema elulistelt valikutelt.
2. Teen ettepaneku kajastada strateegiadokumendis vähemalt võimalust, et nii COVID-19 laadsete pandeemiate majanduslike tagajärgede leevendamiseks kui ka strateegia aluspõhimõtete järgimiseks ning mitmete seatud eesmärkide täitmiseks võib osutuda möödapääsmatuks tingimusteta püsielatise (ka baaselatis, põhisissetulek) ehk kodanikupalga rakendamine ning senisest sotsiaalse kaitse süsteemist suure osa asendamine Eesti kodanikke hõlmava solidaarsusmeetmega. Meetme (nt Rahvusliku Ühtekuuluvussüsteemi) peamisteks komponentideks on kodanikupalk ning selle katteks vajalik täiendav proportsionaalne osalusmaks, kusjuures kodanikupalk katab saaja vanusest sõltumata vähemalt Eesti keskmised standardkulutused ühele lapsele. Senine „standardne” sotsiaalse kaitse süsteem peaks säilima niivõrd kuivõrd Eesti elanike hulgas on muust kodakondsusest elanikke. Eriolukorras aga laieneks ühtekuuluvussüsteem ajutiselt neilegi.
3. Tähtsamad seosed eelnõu olemasoleva sisuga
   Kodanikupalga rakendamine järgib sisuliselt kõiki aluspõhimõtteid, mis on toodud olemasoleva eelnõu vastava peatüki esimeses lõigus, eeskätt aga järgmisi:
   - Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.
   - Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.
   - Kodanikupalgast võib eeldada ka Eesti identiteedi tugevdajat. Kui see kehtestatakse osana nn kinnisest solidaarsussüsteemist ainult Eesti kodakondsusega isikutele, siis võib see aja jooksul innustada ka teisi püsielanikke otsustama Eesti kodakondsuse kasuks, viima end selle saamise nõuetega vastavusse ja kodakondsust taotlema. Kuna kontrollivat bürokraatiat on oluliselt vähem, saab Eesti kodakondsus niimoodi lisaväärtusena juurde ka riigipoolse usalduse märgi staatuse. See tugevdab omakorda arengustrateegias välja toodud (ehkki täpsusamist vajavat) Eesti identiteeti ja selle omaksvõttu.
4. Kindlasti peaks dokument osutama traditsiooniliste töökohtade vähenemise perspektiivile ja sellega toimetuleku vajadusele, mis on samuti üks peamisi argumente kodanikupalga poolt. Eelnõus öeldakse küll muuhulgas, et maailmas „kiireneb tehnoloogiliste muutuste intervall, mille tagajärjel tekivad uued äri- ja toimetulekumudelid ning kujunevad uued töö- ja eluviisid”, kuid selles väites peegeldub usk, et need uued mudelid ning töö- ja eluviisid tekivad vaata et üheaegselt tehnoloogiliste muutustega. Selline optimism ei pruugi olla realistlik. Me ei tea, kas ja kui kiiresti suudavad inimesed uute oludega kohaneda.
5. Strateegia peaks omaette küsimusena kajastama eesmärki kaotada Eesti kodanike elust vaesusmishirm, mis on takistuseks nii perekondade lasterikkusele, põhiõiguste ja -vabaduste kasutamisele, valikuvabadusele oma elu üle otsustamisel kui ka ettevõtlikkusele või ühiskondlikule aktiivsusele, tihti ka oma eneseväärikuse kaitsmisele (näiteks töökiusamise korral) ja vägivaldsest peresuhtest väljumisele. Kodanikupalka nähaksegi eelkõige vaesumishirmu eemaldajana, lahendusena, mis tagab „õiguse läbi kukkuda”.
   Teen ettepaneku kajastada seda otsesemalt või kaudsemalt strateegiliste sihtide alajaotuses.
   - Inimest puudutavas osas võiks „tegusa inimese” asendada „vaba inimesega:
   • Eestis elavad arukad, vabad ja tervist hoidvad inimesed
   • Vaba inimene on tegus, ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik. Enda elus valikuid tehes ei kammitse teda hirm ka korduva läbikukkumise, vaesumise ja sotsiaalse isolatsiooni ees. Seetõttu panustab ta julgelt nii kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul, on terve ning saab hästi hakkama.
   - Ühiskonda käsitleva osa soovitan sõnastada järgnevalt, andes ühtaegu definitsiooni avatud ühiskonnale:
   • Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja ühtehoidev. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Selleks on tagatud on selleks vajalik tugivõrk ja ühiskonnaliikmete elementaarne toimetulek. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab ka eakam elanikkond, erivajadusega inimeste heaolu on paranenud ning sooliste stereotüüpide mõju vähenenud.
   • Koostöömeelne ühiskond on võrgustikupõhine ja aktiivne. Iga inimene, kogukond ja vabaühendus saab, tahab ja julgeb ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.
   • Avatud ühiskonna tunnuseks on lahtised silmad ja kõrvad, aktiivne lävimine muu maailmaga ning ideede ja mõtete vaba levik. Selline ühiskond on valmis rakendama ja kohandama oma aluspõhimõtete teenistusse uudseid lahendusi, mis ühtaegu aitavad ühiskonnal ajaga kaasas käia ning tugevdavad eesti kultuuri ja kogukondi. Selline ühiskond suudab toime tulla rände – ja linnastumissurvega ning viia miinimumini nende negatiivsed mõjud. Sealjuures on eesti kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed vabade ja kultuuriteadlike inimeste ühendused.
6. Aluspõhimõtete osas teen ettepaneku täpsustada laste väärtustamist puudutavat lõiku ja sõnastada see nii:
   Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi. Eesti kodanike majanduslik võimekus pere loomiseks ja laste ülalpidamiseks ei tohi sõltuda nende edust või ebaõnnest tööturul, karjääriredelil või ettevõtluses, pere tulevast suurust planeerimist peab saatma turvatunne teadmisest, et see majanduslik võimekus jääb igal juhul alles. Laste olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.