Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Euroalgatus Eestis: nädalaga 195 allkirja, reedel lisandus veel kümme, protsent elanikkonnast EL neljas
Sama tekst blogilehel

Euroopa kodanikualgatus, mis taotleb Euroopa Komisjonlt ettepaneku esitamist tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga kasutuselevõtuks igas EL liikmesriigis, kogus nädalaga 25352, sealhulgas Eestist 195 allkirja. Reedel lisandus Eestist veel 10 allkirja ning Eesti tõusis allkirjade osakaalult elanikkonna kohta euroliidu neljandaks.

Kõige lähemal oma rahvusliku allkirjakvoodi täitmisele on Sloveenia, kus reede ööseks oli kogutud 2090 allkirja ehk 37% nende rahvuslikust künnisest. Reedel kasvas see protsent 40-le. Üle kümne protsendi künnisest on allkirju kogutud ka Kreekas, Ungaris ja Hispaanias. Eesti on selle näitaja poolest 12. kohal - allkirju on 4% künnisest, mis pärast Brexitit on 4935 allkirja. Keskmiselt on EL rahvuslikud künnised täidetud 5,1%.

Euroopa kodanikualgatuse läbiminekuks on vaja miljonit allkirja vähemalt veerandist liikmesriikidest. Sama paljudes liikmesriikides ehk seitsme peab allkirja andjaid olema vähemalt rahvusliku künnise jagu, mis saadakse Euroopa parlamendi liikmete koguarvu ja riiki esindavate MEP-ide arvu korrutamise teel. Selle eesmärk on tagada, et üle-euroopalistel kodanikualgatustel oleks võimalikult suurem kandepind.

Tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikpalga all mõeldakse riigi poolt regulaarselt üksikisikule makstavat rahasummat sõltumata tema mistahes muudest sissetulekutest ja sotsiaalsest staatusest. Selle eesmärk on tagada bürokraatiavabalt üksikisiku väärikas toimetulek, hoida ära tema vaesumine ning tagada talle võimalus olla aktiivne ühiskonnaliige.

Praegu allkirju koguv Euroopa kodanikualgatus oli oma esimesel nädalal Eestis pea kaks korda edukam kui siinsete aktivistide 24. aprilli ettepanek kodanikupalga kiirkorras kasutuselevõtuks Eestis seoses koroonakriisiga. See avati teatavasti ka üldsusele omapoolse toetuse väljendamiseks. Esimese nädalaga kogus ettepanek 100 allkirja.

Euroopa algatus eeldab korraldajate sõnul vaikimisi, et kodanikupalka ei kehtestata Brüsseli käsuga tsentraalselt ühe mudeli järgi, vaid iga liikmesriik võtab selle kasutusele just endale sobival moel. Sellele viitab ka inglisekeelne originaalpealkiri, kus “põhisissetulek” on mitmuses (Unconditional Basic Incomes). Euroopa Liidul on protsessis koordineeriv roll. Euroopa Komisjoni otsuses algatuse registreerimise kohta nenditakse, et komisjon saab teha Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku asjakohaste majanduspoliitiliste üldsuuniste sõnastamiseks.

Algatuse lisa järgi peab tingimusteta põhisissetulek vastama neljale kriteeriumile, milleks on universaalsus, tingimusetus, individuaalsus ja piisavus väärikaks toimetulekuks. Piisavaks peetakse üldjuhul summat, mis on riigis suhtelise vaesuse piiril või sellest ülalpool. Samas peavad korraldajad iseäranis madalama sissetulekuga riikides vajalikuks arvestada ka muid näitajaid, näiteks tarbimiskorvi maksumust. Universaalsuse all mõeldakse sõltumatust inimese sotsiaalsest staatusest ja sissetulekutest, tingimusetus tähendab seda, et põhisissetuleku saamine ei eelda mingit tegevust selle “ärateenimiseks”, individuaalsus aga seda, et põhissetulekut makstakse üksikisikule, mitte aga inimkooslustele, nagu seda on näiteks perekond.

Kuvatõmmis 2020-10-03 001939