Soome perustulo-eksperiment aastatel 2017-2018 ei andnud küll täit pilti sellest, mismoodi toimiks tagatud püsielatis ehk kodanikupalk kogu ühiskonnale, kuid töötute jälgimine andis positiivseid tulemusi.
Uurimisrühma juht Kari Hämäläinen tunnistas, et kui riik eraldaks uuesti 20 miljonit eurot uue eksperimendi läbiviimiseks, siis katsetataks kodanikupalka kindlasti sellisena, nagu see päriselus välja näeks - kaasataks kõik sotsiaalsed rühmad ning ka maksusüsteem.
Soome eksperiment näitas, et tagatud ja tingimusteta elatis mõjutas selle saajate töökäitumist vähe. Teisel aastal paranes katserühma töövõime mõnevõrra võrreldes kontrollgrupiga, kes ei saanud kodanikupalka. Mõlemal aastal suurenes tööhõive nende hulgas, kellel oli peres lapsi.
Helsingi Ülikooli uurimuse järgi koges osa katserühmast avaramaid võimalusi ühiskonnas osalemiseks. Samas oli neidki, kes tajusid just seda eksperimenti kui survet töökoha leidmiseks ning kogesid toimetulekuraskusi.
Osa katserühmas tajus kodanikupalka nende iseseisvuse suurendajana. Nad said tegelda enda jaoks oluliste asjadega, planeerida oma elu pikemaks ajaks ette ning olla vabad stressist ja "aktiivsussundusest".