Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Kodanikupalga rakendamisest Eestis eriolukorra ajal
Sama tekst blogilehel

Üheksa kodanikku saatsid 24. aprillil 2020 eriolukorra valitsuskomisjonile pöördumise, milles teevad ettepaneku kehtestada eriolukorra ajal Eestis kodanikupalk, pakkudeks selle suuruse variantideks kas 343, 388 või 500 eurot kuus. 





Tähelepanu! Iga Eesti hääleõiguslik kodanik saab sellele omapoolset toetust avaldada portaalis Citizen OS (vaata ka teavitust paremal)





Austatud





  • Eriolukorra valitsuskomisjon
  • Jüri Ratas, Eesti Vabariigi peaminister, eriolukorra juht




24.04.2020





Seoses vajadusega hoida ära ülemaailmse koroonapandeemia halvimad võimalikud tagajärjed eesti rahvale  peame möödapääsmatuks kodanikupalga viivitamatut rakendamist Eestis eriolukorra ajal ning selle maksmist vähemalt kuni majanduse  taastumiseni, tagamaks elanike kriitilisel tasemel tarbimisvõime ning seeläbi esmavajalike teenuste pakkujate tegutsemisvõime





Kutsume Riigikogu ja Vabariigi Valitsust järgima 3. aprillil 2020 avalikus kirjas1 esitatud üleskutset ning töötama kiiremas korras välja kodanikupalga maksmise kord.





Meie ettepanekud kodanikupalga maksmiseks:





  1. Kodanikupalga suuruse kehtestamiseks 2020. aastal soovitame kaaluda järgmisi variante:
    1. 500 eurot kuus igaühele, sõltumata vanusest2
    2. 388 eurot kuus igaühele, sõltumata vanusest, lähtudes uuringu “Lapse vajaduspõhine miinimumelatis” hiljutisest lõppraportist
    3. 343 eurot kuus igaühele, sõltumata vanusest, lähtudes eelmainitud lõppraportist3
    4. 500 eurot kuus2 igale täiskasvanule või vähemalt 16-aastasele10 ning 388 või 343 eurot kuus3 igale alaealisele või kuni 15-aastasele10
  2. Kodanikupalga suuruse üle otsustamisel lähtuda põhimõttest, et kodanikupalk peab kindlasti olema suurem üheliikmelise leibkonna arvestuslikust elatusmiinimumist4 - seega asuma ülalpool absoluutse vaesuse piiri -  ning võimalikult lähemal suhtelise vaesuse piirile5, mida üldiselt peetakse optimaalseks kodanikupalga suuruseks
  3. Leida mõistlikud lahendused seniste riigi ja omavalitsuste poolt makstavate rahaliste toetuste asendamiseks6 kodanikupalgaga 
    1. käesoleva kriisi ajal 
    2. normaalolukorra taastumise järel. 
  4. Töötada välja kodanikupalka ja selle rahastamiseks vajalikke skeeme sisaldav Eesti Rahvusliku Ühtekuuluvussüsteemi mudel7 
  5. Paralleelsete lisameetmetena peame vajalikuks ja soovitavaks tagada ravikindlustus kõigile Eesti seaduslikele elanikele8 ning sotsiaalmaksu miinimummäära kaotamist




Ühtaegu kutsume Riigikogu ja valitsust hoiduma sellistest päästemeetmetest, mille sisuks on üksikisikute (perekondade)  kihutamine laenu võtmisele esmavajaduste katteks. Riigi eesmärk peaks olema vähendada miinimumini kodanike vajadus laenu võtta, mitte aga tekitada neile juurde võimalusi võlaorjusesse langemiseks.





Kodanikupalga all peame silmas üksikisikule tagatud regulaarselt makstavat riiklikku elatist, mis on individuaalne, universaalne ja tingimusteta, mis katab inimese esmased põhivajadused, võimaldab tal teha elulisi valikuid ilma vaesumisriskita (“õigus läbi kukkuda”) ning sotsiaalsesse isolatsiooni ja võlaorjusesse langemata. 





Kasutame selles pöördumises rahvapärast “kodanikupalga” nimetust9, kuna paremate nimealternatiivide tuntus pole hetkel piisav. 





Juhime tähelepanu, et kodanikupalk ei ole aseaine töötasule või äritulule, vaid majanduslik turvalahendus, mille roll ühiskonnas on võrreldav päästevesti rolliga meresõidul.





2019. aastal Riigikogule esitatud avalik pöördumine11, millega sotsiaalkomisjon otsustas 17. septembril 2019 mitte nõustuda, taotles tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uuringu läbiviimist Eestis, kuid ei taotlenud selle rakendamist. 





Paraku on nüüd olukord 180 kraadi muutunud. Enam pole aega pikaajalisteks analüüsideks ja katsetusteks. “Dogmad kukuvad kokku, narratiivid nihkuvad paigast,” tõdetakse üle-euroopalises petitsioonis hädaolukorra kodanikupalga rakendamiseks Euroopa Liidus, mis on hetkel kogunud üle 170 500 toetusavalduse. 





Eestiski on arvamusliidreid, kes varem ei toetanud kodanikupalga ideed, kuid peavad seda nüüd hädavajalikuks, olgu siis majandusõpikute autor Jaak Roosaare või politoloog Karmo Tüür. Isegi prof. Raul Eamets oli oma 23.04.2020 raadioesinemises (ERR, VR “Reporteritund”) seda meelt, et ettevõtjate huvides on teatud tarbimistaseme säilimine ning et kedagi ei tohi töökaotuse tulemusel tabada vaesus. 





Aeg on kodanikupalga idee ellu rakendada. Teil on võimalus näidata initsiatiivi nii, et keegi ei pea uut rahvaalgatust ellu kutsuma. 





Lugupidamisega






  • Züleyxa Izmailova
  • Aleksander Laane
  • Joonas Laks
  • Helina Mändmets
  • Jaanus Nurmoja
  • Eero Pihlas
  • Veroonika Rahu
  • Sven Erik Reiter
  • Toomas Trapido





Kaitstes inimest laostumise eest kaitseme ka tööandjat
Kaitstes inimest laostumise eest kaitseme ka tööandjat.




Viited ja kommentaarid





1 - Üleskutse kodanikupalga viivitamatuks rakendamiseks pandeemia ajal - edastatud presidendendile, Riigikogule, valitsusele ja Euroopa Parlamendi Eesti saadikutele ning meediaväljaannetele 3. aprillil 2020.





2 - tingimuslikud alternatiivid - negatiivse tulumaksu laadsed lahendused, nt muude tulude täielikul puudumisel 500 eurot kuus, mis tööealistel kahaneb tulude lisandudes proportsionaalselt kuni 250 euroni või kuni 0 euroni (nt 30-50 sendi võrra saadud tulu iga 1 euro kohta)





3- Uuringu tellis Justiitsministeerium, selle viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors, lõppraport valmis veebruaris 2020. 388 eurot kuus on keskmised lapse ülalpidamiskulud, 343 eurot aga standardeelarvete keskmine; vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf





4 - 2019. aastal oli absoluutse vaesuse piir 221,36 eurot kuus, vt Statistikaameti andmebaas, LE27: Ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus ja mittetoidukulutuste maksumus





5 - 2018. aasta suhtelise vaesuse piir oli ‭6827,62‬ eurot (568,97 eurot kuus), vt. Statistikaameti andmebaas, LES06: Leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetulek ja vaesuse piir





6 - Näiteks võib olla mõistlik säilitada ainult sellised vajaduspõhised toetused, mida makstakse inimese tervislikust seisundist tingitud erivajaduste tõttu, jätta kriisiajal pensionid kas täiesti puutumata või asendada kodanikupalgaga ainult vanaduspensioni baasosa (mis tähendaks sisuliselt pensionitõusu), ülejäänud “sammaste” saatus aga otsustada eraldi küsimusena. Arvestades teema tundlikkust ja erinevaid arusaamu sellest, milline lahendus on mõistlik, piirdume nende näidetega.





7 - Selleks on riigi poolt juba mingil määral eeltööd tehtud, mida näitas Rahadusministeeriumi esindaja ettekanne Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 17.09.2019 (Riigikogu Kantselei, 1-6/19-40/3). Ettekandes esitatu piirdus küll äärmiselt ebamõistlike stsenaariumidega (nt kui säilitada kõik toetused, läheks tarvis 50% lisamaksu), kuid tugines usaldustäratavale metoodikale ning väärib seetõttu edasiarendamist arvestades käesolevas pöördumises pakutut. Nii kriisiaja kontekstis kui ka edaspidi tasub arvestada ka avalikkuse survet Euroopa Komisjonile kodanikupalga kehtestamiseks üle Euroopa Liidu. 





8 - Kuigi eeldame, et tulevane ühtekuuluvussüsteem hõlmab normaaloludes vaikimisi ainult Eesti Vabariigi kodanikke (senine “traditsiooniline” sotsiaalne kaitse ja maksusüsteem säilib sel juhul ülejäänud seaduslikele elanikele koos võrdse võimalusega kodakondsuse saamiseks), peame üldistes rahvatervise huvides mõistlikuks, et Eesti ravikindlustus kataks ka normaaltingimustes kõiki siinseid seaduslikke elanikke sõltumata nende tuludest. Senised tuntumad kodanikupalga-eksperimendid on näidanud soodsat mõju rahvatervisele ja sellest tulenevalt ei saa ka kõigile tagatud ravikindlustusest eeldada ravikulude kasvu.





9 - Viimasel ajal on pakutud sobivama nimealternatiivina välja “püsielatis” või “baaselatis”, asendamaks ühtlasi ka mõistet “põhisissetulek”, mis on küll tuletatud inglisekeelsest terminist “Basic Income”, kuid võib olla eksitav, kuna on kasutatud ka “peamise sissetuleku” tähenduses. Kuna need terminiuuendused pakuti välja alles hiljaaegu, kasutame harjumuspäraseks saanud sõna “kodanikupalk”.





10 - Kui teha vanuselisi erisusi, siis kas arvestades standardset alaealisust või eeldust, et juba 16-aastasel on sisuliselt täiskasvanu põhivajadused, iseäranis siis, kui ta pärast põhikooli jätkab õpinguid kodukohast eemal.11 - Riigikogu Kantselei 1-6/19-40/1, Rahvaalgatuse veebis -   https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b





Lisamärkus mõjust töökäitumisele: Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-Uuringute AS-i 2016. aasta juuni “omnibuss-küsitluse” tulemused näitasid, et kuni 300 eurot kuus tingimusteta saadavat raha ei motiveerinud ühtki küsitletut palgatööst loobuma.  Arvestades mõningast elukalliduse tõusu võib eeldada, et seda ei tee aastal 2020 ka kodanikupalk 343 või 388 eurot kuus, 500 eurose suurusjärgu korral aga on tööst loobujate (või pigem senise tööandja hülgajate?) osakaal marginaalne. Vt https://www.inst.ee/uuringud/juuni-omnibuss ja https://www.kodanikupalk.ee/teataja/204





Lisamärkus maksudest kodanikupalga kehtides. Sõltumata tulumaksumäärast on kodanikupalga kehtides üksikisiku tegelik maksukoormus alati kodanikupalga võrra väiksem kui tema tuludest kinnipeetav tulumaks. Nii võib isegi 40-50% maksumäära korral osutuda tulumaksukoormus hoopis negatiivseks, kui sissetulekud on madalad ning inimene saab riigilt rohkem raha kui ta tulumaksuna riigile ära annab. Samal põhjusel ei küüni tegelik maksukoormus kodanikupalga tõttu eales nominaalse protsendimäärani. Kodanikupalka saavad lapsed vähendavad kaudselt seda maksukoormust veelgi. 





Sotsiaalmaksu miinimummäära kaotamine annab tööandjatele motivatsiooni osaajaga töö pakkumiseks ning julgustab inimesi end ettevõtluses proovile panema.