Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Eestist järgmine katsejänes?
Sama tekst blogilehel

Kodanikupalk (Universal Basic Income), mille ideeks on tingimusteta rahaline makse kõikidele riigi kodanikele, on viimastel aastatel palju avalikkuse tähelepanu köitnud. Hetkel on käimas või plaanis alustada sellel teemal ka mitmeid põnevaid eksperimente, kusjuures erinevad on nii uuringute motiivid kui ka riikide heaolu tase. Lisaks heaoluriigile Kanadale ning paratamatu automatiseerimisega silmitsi seisvale Silicon Valley’le viiakse väga laiahaardeline kodanikupalga eksperiment läbi ka Keenias.


Kodanikupalga ideest räägitakse seoses vaesuse leevendamisega, sotsiaaltoetuste süsteemi lihtsamaks ja läbipaistvamaks muutmisega, kuid ka üha suureneva automatiseerimise tagajärjena lähitulevikus teatud valdkondades potentsiaalselt suureneva töötuse raames. Suurimaks probleemiks kodanikupalga idee puhul peetakse töötamise motiivi vähenemist. Esimesi kodanikupalga rakendamise tulemusi, nii positiivseid kui negatiivseid, võime lähitulevikus näha oma naaberriigis.


Hiljuti avaldati uudis Soome kodanikupalga eksperimendi lõpetamisest. Esialgu jätab selline uudis mulje eksperimendi läbikukkumisest, kuid tegelikkuses lõpeb eksperiment plaanitud tähtajal ehk detsembris 2018. Tulemused jõuavad meieni aga alles 2019. aastal. Loodetavasti saame nende uuringust vastuseid ka järgnevatele küsimustele: Mil määral mõjutab vanus inimeste otsuseid? Kui suur on linna ja maakohtade tulemuste erinevus? Kas kodanikupalk avaldab mõju tööjõu liikuvusele või haridustasemele? Kahetsusväärne on asjaolu, et Soome uurimisgrupi taotlus eksperimendi pikendamiseks ning teiste huvigruppide kaasamiseks (sh hetkel töötavad inimesed) lükati valitsuse poolt tagasi. Kaks aastat on selgelt liiga vähene aeg nii suure uurimuse põhjal laiahaardeliste järelduste tegemiseks. Samuti on oluline töötavate inimeste eksperimenti kaasamine, et näha, kuidas mõjuks kodanikupalk kogu ühiskonnale.


Autori poolt 2017. aastal läbi viidud uurimus kodanikupalga mõjust eestlaste tööjõupakkumisele selgus, et hetkel töötud ja sotsiaaltoetuste saajad sooviksid pigem oma tööjõupakkumist suurendada, kuid hea sissetulekuga töötavad isikud, sooviksid võimalusel oma töötundide arvu mõnevõrra vähendada. Soov tööjõupakkumise vähendamiseks on üldjuhul väga inimlik ning pikemas perspektiivis potentsiaalselt ühiskonnale kasulik. Hariduse või uue kutse omandamise tõttu ajutiselt tõõjõupakkumise vähendajad või tööturult lahkujad saavad hiljem olla tööturul väärtuslikumad. Ettevõtlusega alustajad saavad garanteerida sissetuleku iseendale ning luua töökohti ka teistele. Vabatahtlikud aga panustavad meie ühiskonna heaolusse. Lisaks annab kodanikupalk võimaluse olla pikemalt lapsega kodus või hoolitseda erihoolt vajavate lähedaste eest.


Loomulikult jääb ka kodanikupalga korral alles teatud ühsikonnagrupp, kes töötuselõksust (olukord, kus töötamisega saadud tulu ei kaalu üle sotsiaaltoetustest loobumist) pääsemisest hoolimata ei soovi siseneda tööturule. Kuid see on paratamatus. Jah, kodanikupalga korral peavad töötavad inimesed neid ülal pidama, kuid seda teeme me ka praeguse sotsiaaltoetuste süsteemi korral.


Lisaks võimaldab kodanikupalk säilitada teatud turvatunde inimestel, kelle töökohtasid ohustab automatiseerimine või tuleviku tehnoloogia, sh nt kogu transpordisektor. OECD hiljutise uuringu põhjal on Eestis automatiseerimise tõttu tõsises ohus umbes 12% töökohtadest. Seda on küll vähem kui OECD riikides keskmiselt, kuid tõenäoliselt ei ole kõigil ohustatud kohtadel töötajatel tahtmist IT-spetsialisteks ümber koolitatud saada.


Kodanikupalk annaks kõikidele inimestele turvatunde, et töö kaotusel, teatud eluliste otsuste või muude elu keerdkäikude tõttu jääb neile alles kindlas suuruses sissetulek. Praegune sotsiaaltoetuste süsteem on nagu turvavõrk, mis püüab inimese kinni kui ta kukub, kuid kodanikupalk on pigem nagu põrand, mis alati jalge all ja toeks. Samal ajal säilitades inimväärikuse, sest hätta sattunud inimesel ei ole vaja häbi tundes abi paluda. Küsimus ei ole üksnes praeguse sotsiaaltoetuste süsteemi eelistes või puudustes, vaid: Milline ühiskond me soovime olla?


Ülimalt oluline kodanikupalga õnnestumiseks ning tööjõupakkumise stabiliseerimiseks on õige toetusesumma määramine ning vastav maksustamine. Oluline on õppida teiste riikide kogemustest, kuid erinevate faktorite tõttu näeme me tõelist kodanikupalga tulemust Eesti jaoks vaid siis, kui proovime seda siin.


Kätlin Ojasalu kaitses hiljaaegu magistritöö "Kodanikupalga vajadus ning selle rakendamise mõju tööjõupakkumisele Eesti näitel"