Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Uus Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku asjus hakkab peagi allkirju koguma
Sama tekst blogilehel

25. septembril algab toetusavalduste kogumine Euroopa kodanikualgatusele, mille lõppeesmärk on tingimusteta põhisissetuleku kehtestamine kogu Euroopa Liidus kõigis 27 liikmesriigis

Konkreetselt taotleb algatus seda, et Euroopa Komisjon esitaks pädevatele institutsioonidele oma ettepaneku tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks, jäädes samas ELile aluslepingutega antud pädevuse piiridesse.

Allkirjastajad väljendavad poolehoidu üksnes kehtestamisprotsessi käivitamisele, kuid ei kirjuta komisjonile ette, kuidas täpselt peaks põhisissetuleku rakendamine toimuma.

Kui kodanikualgatus saab aasta jooksul vähemalt miljon allkirja ning seitsmes või enamas EL riigis ületab toetajate arv rahvusliku kvoodi, peab Euroopa Komisjon selle töösse võtma. Komisjon võib siis teha Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku, et see sõnastaks põhisissetulekut käsitleva eelnõu liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning esitaks selle kohta raporti Euroopa Ülemkogule. Sõltuvalt Ülemkogu seisukohtadest võib nõukogu võtta vastu soovitused üldsuuniste kohta. 


Kuna Euroopa kodanikualgatus hõlmab umbes 7% kogu maailma elanikkonnast, peetakse seda kõigi aegade suurimaks UBI-kampaaniaks maailmas. See toimub 27 ELi liikmesriigis, kus on 24 erinevat ametlikku keelt (lisaks enam kui 60 põliskeelt) ning on suunatud umbes 450 miljonile inimesele.


See on järjekorras teine üle-euroopaline kodanikualgatus põhisissetuleku asjus. Esimene toimus aastatel 2013–2014, mil see sai üle 285 000 allkirja. Tookord jäi eesmärk saavutamata, kuid kuus riiki - Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia, Belgia, Holland ja Eesti - jõudsid oma allkirjakvootideni ning Ungari jõudis sellele võrdlemisi lähedale. Uus algatus võib aktivistide hinnangul osutuda palju  edukamaks kui miljon allkirja, kuna teadlikkus põhisissetulekust on suurenenud ja selle eestkõnelejate võrgustik laieneb üha.


“Tingimusteta põhisissetulek kogu ELis” on üks esimesi Euroopa kodanikualgatusi, mis kasutab uut toetusavalduste kogumise süsteemi. Muuhulgas saab nüüd algatusele toetust avaldada kasutades elektroonseid isikutuvastusvahendeid, näiteks ID-kaarti. 


Tingimusteta põhisissetuleku kehtestamisega, nagu öeldakse algatuses,  tagatakse igale inimesele elatusvahendid ja võimalus osaleda ühiskonnas osana majanduspoliitikast ning vähendatakse piirkondlikke erinevusi, et tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.


Tingimusteta põhisissetuleku üldpõhimõtted, milleks on tingimusetus, universaalsus, individuaalsus ja piisavus väärikaks toimetulekuks, on toodud ära dokumendi lisas, nagu ka  Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste aluslepingute sätted, mida põhisissetuleku kehtestamine aitab ellu viia.  Teised küsimused, nagu parimate valikute tegemine paljude võimalike rahastamismeetodite hulgast või pädevuse jaotus Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel põhisissetuleku rakendamise üksikasjades, jäävad edasiste, eelkõige EL institutsioonides toimuva menetlusega kaasnevate debattide teemaks.

Nagu lisas määratletud, ei sõltu tingimusteta põhisissetulek kui inimõigus ja õigushüve ühestki eeltingimusest, olgu siis tegemist kohustusega teha tasustatud tööd, näidata valmisolekut tööd teha, olla kaasatud üldkasulikku töösse või käituda vastavalt soorollile.

Universaalsus tähendab seda, et põhisissetulekut makstakse kõigile, sõltumata isiku ressurssidest, vanusest, päritolust, sotsiaalsest staatusest või muust näitajast. Individuaalne on põhisissetulek siis, kui seda makstakse igal juhul ainult üksikisikutele sõltumata nende perekonnaseisust, mitte aga tervikuna perekondadele või muudele institutsioonidele. 

Tingimusteta põhisissetuleku piisavaks suuruseks peetakse üldjuhul summat, mis ületab suhtelise vaesuse piiri,vastates vähemalt 60%-le riigi elanike netosissetuleku mediaanist. Samas leiavad algatuse autorid, et kuna madalama elatustasemega riikides on mediaansissetulek madalam (madalama ostujõuga), tuleks arvestada ka teisi võrdlusaluseid, näiteks kaupade ja teenuste ostukorvi maksumust.