Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Parem kui kommunism, lausa mäekõrguselt
Sama tekst blogilehel
Avaldatud ka ERR portaalis

Palju tänu minister Margus Tsahknale, kes poetas reedel Arvamusfestivali tööelualal mõttetera, et soomlaste plaanitav kodanikupalga test on "kommunistlik", andes sellega hea ettekäände selgitada, miks ei kannata kommunism välja võrdlust kodanikupalgaga.

Kommunistlik ühiskond, mida Nõukogude Liit tulutult ehitada püüdis, oleks tähendanud muu hulgas seda, et ükskõik, kas sa töötad või ei, kui palju töötad või mida teed – ikka saad kõiki hüvesid vastavalt oma vajadusele.

Kodanikupalga süsteem aga pole mõeldud kaugeltki nii "ilusana". Ilma palgatööta või ettevõtjaks olemiseta peaksid leppima sellega, mis sul parajasti olemas on. Sealhulgas kuusissetulekuga, mis katab küll põhivajadused, tagades võimaluse olla aktiivne ühiskonnaliige ja elada väärikalt, kuid jääb ikkagi tagasihoidlikuks võrreldes töötavate inimeste ja ettevõtjatega. Mingist vajaduspõhisusest ehk "peenhäälestusest" pole selle maksmisel juttugi (kui, siis ehk täiskasvanu vs laps).

Kui aga tahad midagi (palju) enamat kui lihtsast elus püsida ja ehk olla siin-seal vabatahtlik aktivist, siis pole parata – pilet tööellu on olemas, nüüd tuleb seda kasutada. Sind võidakse selles aidata, kuid keegi ei hakka midagi sinu eest tegema. Piltlikult öeldes - kui niisama saadud sprotikonservid ei rahulda, eks haara siis õng, mis sulle koos konservidega anti , ja kõnni (ise või kellegi abiga) värsket forelli püüdma! Kui kohe ei näkka, eks siis tule senikaua ikkagi konservidega leppida.

Siin on paslik (taas) meenutada hiljutist küsitlust, mille tulemused näitavad, et kui igaüks saaksi riigilt niisama 500 eurot kuus, siis oleks vaid 5 % eestimaalastest nõus palgatööst loobuma (sealhulgas need, kes nõustuksid ka vähemaga). Kindlalt loobujaid või tegevusala vahetajaid oleks seega veelgi vähem. Neid, kes poleks mingil juhul nõus tööst loobuma, oli aga 30% vastanutest.

Muide, on täiesti ootuspärane, et kui kodanikupalk kellegi väitel kahjustab ettevõtlust, siis me ei saagi muud teada, kui et "kahjustab ettevõtlust". Vastus küsimusele "mismoodi" on nähtavasti vähestele jõukohane või mugav. Kui üldse. Sõltuvalt sellest muidugi, mida keegi ettevõtluse kahjustamiseks peab.

Seevastu küsimusele "kuidas kodanikupalk ettevõtlust soosib?" on vastused varnast võtta. Sealhulgas: kuna tegemist on tingimusteta põhisissetulekuga, mis on kogu aeg olemas, siis järelikult ei tähenda ebaõnnestunud ettevõtluskatse täielikku laostumist. Sellise riski puudumine julgustab tegutsema. Kindlasti on mõnigi teist olnud lahke andma nõu viletat elu kurtvatele kaaskodanikele: "Mida te virisete, hakake ettevõtjaks!" Pole võimatu, et siis hakkavadki.

Kommunism ja kodanikupalk. Üks mitte kedagi mitte millekski motiveeriv utoopia, kus pole kohta eraomandil ega ka mistahes turusuhetel, kus puudub igasugune seos inimese töö ja tema heaolu vahel. Teine omakorda süsteem, mis hoiab inimest elus ja säästab teda turustiihias vastu betoonpõrandat sodiks kukkumisest, kuid ikkagi motiveerib teda tööle, arvestades inimese pidevalt rahulolematut ja edasipürgivat loomust. Kumb on kummast mäekõrguselt üle?

Artikli algul tänatud poliitikul aga tasub teada, et kuna kodanikupalk kaotab vajaduse mitmel rindel rühmata ja end läbi põletada, on selle üks eeldatav efekt suurem pühendumine pereelule. 2 miljonist eestlasest kõneleva visiooni "Isamaa 2.0" valguses peaks idee seega igati kasutamiskõlblik olema.