Kui kodanikupalk kehtiks praegu, jääks 1706,15 eurose palga saaja sissetulek muutumatuks
ID
1692
Kui kodanikupalk kehtiks praegu, jääks 1706,15 eurose palga saaja sissetulek muutumatuks

Seoses kodanikupalgaga vaevab kindlasti paljusid küsimus, kes on üleminekul "võitjad" ja kes on "kaotajad". Et sellele vastata, tuleb leida nende vaheline piir. Eeldusel, et kui tulumaks, hinnatase ja keskmised standardkulutused lapse kohta on samad mis praegu, riik kaotab suure osa senistest toetustest ning üksikisikule lisandub solidaarsusmaks, mis peab katma kodanikupalga lisakulutused, on selleks piiriks üksinda elavale täiskasvanule brutopalk 1706,15 eurot kuus. Iga laps mõistagi tõstab seda piiri, kuna ka lapsele on ette nähtud sama suur kodanikupalk. 

Ehkki kodanikupalga kehtides maksab inimene riigile täiendavat solidaarsusmaksu 29.28%, tuleb see talle kodanikupalga näol tagasi täies ulatuses, kui tema brutosissetulek on 1706,15 eurot kuus või vähem. Kui brutotulu on suurem, siis on mõistagi ka solidaarsusmaks suurem kui riigilt saadav kodanikupalk. 

Samasugune inimese maksusuhe riigiga tekib juhul, kui kodanikupalga asemel kehtestada solidaarsusmaks negatiivse tulumaksu vormis - samas määras ning maksuvaba tasemega 1706,15 eurot kuus. Sellest madalama tulu korral maksab riik proportsionaalselt juurde, sh tulude puudumisel täpselt 499,56. Kõrgemate tulude puhul on maksjaks kodanik - näiteks kui brutotuu on sada eurot suurem, 1806,15, siis maksab ta riigile solidaarsusmaksu 29,28 eurot. Kui brutotulu on aga sada eurot väiksem - 1606,15 - siis saab see inimene hoopis riigilt juurde 29,28 eurot. 

Kõige all olev diagramm näitab aga seda, et 2620,94 eurose brutopalga korral moodustab kogu netotulu täpselt poole kõigist tööjõukuludest. 

vt https://kodanikupalk.ee/kalkulaator