Euroopa kodanikualgatusele “Tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis” (https://sign.eci-ubi.eu) on Eesti kodanike toetusavaldustest peaaegu iga teine – veidi üle 48 protsendi – antud ID-kaardi või mobiil-ID abil. Selle näitajaga on Eesti kogu Euroopa Liidus esikohal. Järgneb Belgia, kus riiklikku elektroonilist isikutuvastust on kasutanud veidi üle 29 protsendi algatuse toetajatest. Kolmas on Itaalia ligi 22 protsendiga. eID-ga toetusavaldusi on antud veel Portugalist, Slovakkiast, Lätist, Saksamaalt, Tšehhist, Horvaatiast ja Hispaaniast.
e-isikutuvastuse kasutamise korral jääb toetusavalduste andmekogusse ka vastav märge, mis peaks kinnitama toetusavalduse usaldusväärsust. Alternatiivideks on toetuse avaldaja andmete sisestamine käsitsi. Eesti kodanikul pole veebivormi vaja kirjutada midagi muud peale nime ja isikukoodi. Pabervormile pole Eestis selle algatuse toetusallkirju veel kogutud. Isikutuvastust SmartID-ga pole Euroopa Komisjoni rakenduse kaudu võimaldatud.
23. märtsi pärastlõunaks oli Eesti toetusavaldusi 2601, neist ID-kaardi või mobiil-ID-ga antuid 1254. Kokku oli toetusavaldusi 184 227 vajalikust miljonist. Kampaania lõpptähtaeg on 25. juuni. Edukas kampaanias nähakse julgustust ka kodanikupalga liikumistele väljaspool Euroopa Liitu.
Algatus taotleb, et Euroopa Komisjon teeks asjakohastele institutsioonidele ettepaneku protsessi käivitamiseks, mille käigus iga liikmesriik saaks võtta kasutusele oma tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga. MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liikme Jaanus Nurmoja hinnangul võib selleks olla näiteks ettepanek mõne üldise raamdokumendi väljatöötamiseks.
“Võib arvata, et segaduste vältimiseks on nii või teisiti mingit üldist reeglistikku vaja, arvestades seda, et kodanikupalk ei võeta kasutusele ühekorraga ja ühe malli järgi kogu ELis, vaid iga riik teeb seda endale sobivaimal moel,” lisas Nurmoja.
Andmed: https://kodanikupalk.ee/varia/ECI
