Põhisissetuleku mõiste

 

Tingimusteta põhisissetulek on regulaarne riigi poolt makstav tulu, mille eesmärk on katta elanike sundkulutused ning mida makstaks igaühele sõltumata sellest, kastegemist on palgasaaja, töötu, ettevõtja, lapse või pensionäriga.

Põhisissetuleku peamine eesmärk on teha lõpp vaesumishirmule ning mõistagi vaesusele endale. Seeläbi tagataks igaühele võimalus elada väärikalt ning vabadus langetada elulisi otsuseid. Keegi ei pea sööma kellegi peost - igaüks peab olema vaba kaaskodaniku rahakotiahelatest, olgu see siis tööandja või pereliige. 

Põhisissetulek peaks välja vahetama enamuse tänapäeva sotsiaaltoetustest, muutes seeläbi sotsiaalse kaitse süsteemi sõltuvussuhetest vabastavaks ehk emantsipatoorseks. Keegi ei pea kellelegi tõestama oma abikõlblikkust.

Siin nähtav film põhisissetulekust valmis 2008. aastal, autoriteks Daniel Häni ja Enno Schmidt.  Põhjalikum sisukokkuvõte on rakendamisvõimaluste rubriigis.

Variant 1: iga seaduslik elanik

Tingimusteta põhisissetulekusse suhtutakse kui inimõigusesse. Selle maksmine toimub tõepoolest ilma tingimusteta. Põhisissetulek oleks ette nähtud igaühele, kes elab Euroopa Liidus seaduslikult. See tähendab, et mitte ainult EL kodanikud, vaid ka mujalt pärit inimesed oleksid õigustatud seda saama. 

Pluss: väga humanistlik

Miinus: immigrandimagnet

Variant 2: igale EL kodanikule igas riigis

Põhisissetulekut käsitletakse kodanikuõigusena, selle saajatering piirdub Euroopa Liidu kodanikega, kes on igas riigis õigustatud saama põhisissetulekut selles riigis kehtivas määras.

Pluss: soosib tööjõu vaba liikumist, ei ole väga atraktiivne immigrantidele. 

Miinus: soosib rahvaste seguniemist, etnilist ja kultuurilist assimileerumist. Ebavõrdse ostujõuga põhisissetuleku korral jäävad rikkamad riigid endiselt magnetiks vaesemate liikmesriikide kodanikele. 

Variant 3: ainult selle riigi kodanikud

Põhisissetulekut käsitletakse rangelt kodanikuõigusena, selle saajatering piirdub igas riigis vaid selle konkreetse riigi kodanikega. 

Plussid: turvalisim lahendus eelkõige väikeriikidele, kellel on olnud kurbi kogemusi massilise sisserändega (Eesti, Läti)

Miinused: pärsib tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidu sees ja sellega konkurentsi tööjõu pärast

Võimalik (kuid mitte tingimata ainuvõimalik) kompromiss

Eeldades, et põhisissetulek jõustub mitte korraga, vaid järk-järgult, riik riigi haaval ning et kõigis riikides võimaldab põhisissetulek täpselt ühepalju ühtesid ja samu hüvesid:

  1. Esimeses ja mõnda aega ainsas riigis kehtib põhisissetulek vaid oma kodanikele
  2. Kui põhisissetulek on kehtestatud mitmes EL riigis, siis kehtib see oma kodanikele ning teiste põhisissetulekuga liikmesriikide kodanikele. 
  3. Kui põhisissetulek kehtib kogu Euroopa Liidus, võib EL sõlmida samasuguseid põhisissetuleku tagamise lepinguid liiduväliste riikidega, kus põhisissetulek on kehtestatud. 
  4. Põhisissetuleku laiemal rakendumisel maailmas võidakse liikmesriikide tasemel või tsentraalselt kaaluda, kas võimaldada automaatset põhisissetulekut mistahes seaduslikele elanikele. 

Ettevõtjate "nuumamine" kodanike kaudu

Tingimusteta põhisissetulek tähendab põhimõtteliselt seda, et avalik sektor rahastab üht osa majandusest. Teatud ettevõtteid doteeritakse, kuid kaudselt - oma kodanike kaudu. 

Tegemist oleks ettevõtetega, kes pakuvad kodanike väärikaks eluks hädavajalikke tooteid ja teenuseid - toit, riided, telekommunikatsiooni teenused, kommunaalteenused ja ühistransport. 

Seega ei kao näiliselt "lennuki pealt külvatud" raha mitte kuhugi musta auku, vaid teeb oma teekonnal lihtsalt täiendava peatuse kodanike pangakontol, et rännata sealt edasi ettevõtetesse, töötajate palkadesse ja maksudesse, mis omakorda avalikule sektorile tagasi tulevad. 

Pehme maandumine: puudub vaesumishirm

Vaesumishirm = läbikukkumishirm = stress = halb töö

Põhisissetuleku eesmärk on pakkuda pehmet maandumist igaühele sõltumata sellest, kas tegemist on palgatöötaja või ettevõtjaga. See kõrvaldab vaesumishirmu - igaüks võib täielikult pühenduda p,a tööle ja tulemustele, ilma sundmõteteta stiilis "mis siis saab, kui ma äkki ei ole küllalt tubli". Mistahes läbikukkumise korral aga on põhisissetulek juba olemas - selle pehme maanumispadja saamiseks pole mitte midagi vaja teha. 

Vaesumishirm =peresisesed rahakotiahelad = halva abielu talumine

Perevägivallaohvritel on tihti raske rebida end vägivaldsest suhtest lahti, kuna nad on vägivallatsejast majanduslikus sõltuvuses. Põhisissetulek vabastab nad taolistest rahakotiahelatest. 

Põhimõte: piisavalt suur, et võimaldaks väärikalt elada

Põhimõtteliselt on igaühel õigus sissetulekule, mis on piisavalt suur, et selle eest saaks väärikalt elada. Üldise seisukoha järgi peaks see olema vähemalt 60% riigi elanike netosissetuleku mediaanist. 

Samas on rõhk sõnal "vähemalt" - tuleb arvestada, et paljudel juhtudel ei ole 60% tulumediaanist kaugeltki piisav, kuna see ei kata sundkulutusi. Eriti käib see nn endise sotsleeri kohta. Hinnatasemete ja inimeste sissetulekute proportsioonid ei ole EL-s sugugi ühtlased - erinevused sissetulekutes on suuremad kui erinevused hinnatasemetes. 

Variant: elatusmiinimumipõhine

LE27: ÜHE LIIKMEGA LEIBKONNA ARVESTUSLIK ELATUSMIINIMUM, 30 PÄEVA MINIMAALSE TOIDUKORVI JA MITTETOIDUKULUTUSTE MAKSUMUS

Näitaja 2013 2014
Arvestuslik elatusmiinimum 205,30 203,44
Minimaalse toidukorvi maksumus 91,96 91,96
Mittetoidukulutused 113,34 111,48
..eluase 77,13 76,03
..tervis 8,04 8,31
..side 6,19 5,86
..garderoobikulud 5,47 5,53
..transport 4,38 4,27
..haridus 4,79 3,99
..muud kulud 3,30 3,37
..vaba aeg 2,69 2,75
..majapidamine 1,35 1,36
Allikas: Eesti Statistikaamet / Metoodika ja mõisted

Põhisissetuleku suurus sõltuks arvestuslikust elatusmiinimumist, mille suurus omakorda sõltub teatud standardse hüvedekogumi maksumusest. Elatusmiinimumi arvutamisel lähtutakse üksikust väheaktiivsest täiskasvanust vanuses 30-60 aastat. Nn üheliikmelise leibkonna tarbimine ongi võetud tarbimisühikuks. Suuremate leibkondade elatusmiinimumi arvutamisel kasutatakse rahvusvahelist tarbimiskaalu, kus iga järgmise täiskasvanud pereliikme koefitsent on 0,7 ja lapse koefitsent 0,5.

Arvestuslikku elatusmiinimumi loetakse ühtlasi absoluutse vaesuse piiriks.

Eeltoodut arvestades on selge, et põhisissetulek peab olema kindlasti suurem kui arvestuslik elatusmiinimum. Eelkõige seetõttu, et elatusmiinimumi puhul lähtutakse täiskasvanust, kes veedab aega põhiliselt kodus (pigem oma elamispinnal kui üürikorteris), toitub teaduslikult ning tarbib hüvesid askeetlikult. Põhisissetulek aga peab võimaldama väärikalt elada ühiskondlikult aktiivsel kodanikul.

Otstarbekas näib olevat ca 2,5 elatusmiinimumi suurune põhisissetulek. Kuna selle süsteemi eesmärkide hulgas on nii bürokraatia vähendamine kui ka isikuvabaduse toetamine, siis tuleks vähemalt täiskasvanute puhul loobuda tarbimiskaalude rakendamisest. Kuni 15-aastaste alaealiste puhul võiks koefitsent 0,5 siiski kõne alla tulla. See tähendaks, et kui täiskasvanu põhisissetulek on 508,60 eurot kuus, siis kuni 15-aastasel on see 254,30 eurot kuus.

Variant: ühtne protsent SKP-st elaniku kohta

Põhisissetuleku suuruseks võiks ühe variandina olla mingi ühtne protsent sisemajanduse kogutoodangust ühe elaniku kohta. 

Võrdne osakaal SKP-st tähendaks ühesugust koormust liikmesriikide majandusele. Samas oleks sel juhul põhisissetuleku ostujõud riigiti erinev. 

Suurem võrdsus valitseks juhul, kui põhisissetuleku suurus eurodes oleks ühesugune protsent SKP-st inimese kohta PPS-ides. 

Variant: võrdne vähemalt kuludega vangile

Võimalikest "valemitest" lihtsaim. Kinnipeetavate olmetingimused peavad vastama standarditele, mis paraku ei ole kättesaadavad kõigile. Vähemalt esialgu tuleks muidugi maha arvata personalikulud ühe vangi kohta. Mis puudutab Eesti vastavaid andmeid, siis 2013. aasta näitajad langevad hämmastaval moel kokku summadega, mis tekivad siis, kui šveitslaste 2500 frangise kodanikupalga idee Eesti tingimustesse üle kanda. Ühe vangi kohta kulus 1035,58 eurot kuus. Ligikaudu sama summa saame siis, kui "konverteerime" šveitsi kodanikupalga idee Eesti hinnakeskkonda. Neist kuludes 57% moodustavad personalikulud. Kui neid mitte arvestada, jääb 445,30 eurot kuus ühe vangi kohta. Sellel summal on Eesti sisemajanduse kogutoodangusse umbes samasugune suhe nagu Šveitsi 2500 frangil nende SKT-sse.

Pigem ebapopulaarne - radikaalne maksureform ja maksukoormuse võimalik tõus

Vaieldamatult tuleks põhisissetuleku rakendamiseks viia läbi põhjalik maksureform. Sellest kujuneb tõenäoliselt ümberkorralduste ebapopulaarseim osa, kui eeldada, et põhisissetuleku rakendamiseks läheb vaja maksukoormuse mõningast tõstmist. Ka ilma selleta tekitavad ümberkorraldused mingiks ajaks ebamugavusi. 

Pigem populaarne - maksuvaba tuluosa suuremaks, maksukogumine lihtsamaks

Sõltumata sellest, kas maksureformi käigus üksikisiku tulumaks säilib või kaob, peaks tingimusteta põhisissetuleku elluviimisel loogiselt võttes igal juhul suurenema maksuvaba tuluosa. Ideaalis peaks vähemalt kogu põhisissetulek olema maksuvaba. Isegi kui mingil põhjusel pole inimesele põhisissetulekut ette nähtud (vt. sektsiooni "Kellele see on mõeldud"), arvestataks temalgi maksuvabaks tuluosaks vähemalt põhisissetulekuga võrdset summat. 

Maksureformi eesmärk peaks ühtlasi olema maksukogumise lihtsustumine. Kõige radikaalsemad ideed (sh siin nähtavas filmis) pakuvad kogu ühiskonna maksukoormuse koondumist tarbimismaksuks (käibemaksuks). Igal juhul võib arvata, et maksuliikide hulk väheneb oluliselt ning nende haldamine muutub kergemaks. Mis tähendab jällegi avaliku sektori vähenemist. 

Film põhisissetulekust "Grundeinkommen - ein Kulturimpuls"

2008. aastal valminud filmi autorid Daniel Häni ja Enno Schmidt annavad põhjaliku ülevaate tingimusteta põhisissetuleku idee ajaloolisest taustast ja allikatest ning pakuvad välja ka meetmeid elluviimiseks. 

Nende idee kohaselt tuleks reformida ka maksusüsteemi, koondades kõik senised maksud käibemaksuks, nii, et kassatšekk näitaks selgelt ära ostja tegeliku panuse ühiskonda. Ühendamise tulemusel väheneb oluliselt kauba netohind ja suureneb oluliselt käibemaksu osa. Viimane võib selle tulemusel olla netohinnaga võrdne või suuremgi (kui käibemaks on netohinnaga võrdne, siis on ta 100%). Samas ei pruugi üldse muutuda kauba jaehind - muutuvad vaid selle hinna komponentide proportsioonid.

Filmis tuuakse ka näide, mis eeldab, et käibemaksumäär on 100%. Töötav kodanik teenib kaupu ja teenuseid tarbides talle makstava põhisissetuleku tagasi juhul, kui tema töötasu on vähemalt võrdne põhisissetulekuga. Näiteks kui põhisissetulek oleks võrdne praeguse miinimumpalgaga 355 eurot ning inimese töötasu on sama suur, siis laekub talle kokku 710 eurot kuus. Tarbides kaupu ja teenuseid selles summas tasub ta ostes käibemaksu 355 euro ulatuses, mis talle jällegi põhisissetulekuna tagasi makstakse. Kui aga aga tahaks üksnes oma töötasu eest põhisissetuleku välja teenida, siis peaks ta palk olema vähemalt 710 eurot kuus. 1065 eurone kuupalk + 355 eurone põhisissetulek tähendaks aga seda, et see inimene suudaks kinni maksta ka ühe oma kaaskodaniku põhisissetuleku. 

 

Töö - mitte ellujäämiseks, vaid jõukamaks eluks

Täna teevad paljud inimesed tööd selleks, et ellu jääda, kuid põhisissetulekuga selline olukord kaob. Ellujäämist hakkab tagama põhisissetulek, palgatöö aga toob põhisissetulekule olulist lisa ning võimaldab seega kordades paremat elu kui lihtsalt olesklemine.

See tähendab ühtlasi, et tööandja ja töötaja rollid muutuvad. Neist saavad partnerid. Tööandja lakkab olemast "leivaisa", töötaja omakorda ei ole enam lihtsalt üks neist paljudest, kes peab olema ülitänulik üksnes selle eest, et saab tööd. 

Avaliku sektori märgatav kahanemine

Tingimusteta põhisissetuleku rakendamise järgselt ei ole inimestel enam vajadust tõendada enda kõlblikkust sotsiaalabi saamiseks, mistõttu pole enam vajadust ka ametnike järele, kelle tööks on see olnud. Seega peavad nad leidma uue töö või siis lihtsalt jääma „nautima“ põhisissetulekut.

Hüvasti, alimendid

Pole kahtlust, et üks igipõline teema kaob minevikku - alimentide maksmine lastele pärast abielulahutust ning alimentide maksmisest kõrvalehoidjate jahtimine. Tingimusteta põhisissetuleku kehtides maksab igaüks igale lapsele ning iga laps saab põhisissetuleku. 

Vägivaldse kooselu lõppemisel oleks see pealegi perevägivallaohvri jaoks psühholoogiliselt vastuvõetavam. Tal kaoks mistahes sundus suhtlemiseks vägivaldse osapoolega. Täna on kahjuks nii, et alimendid on otsekui pealesunnitud rahaline sild endiste pereliikmete vahel. TPS vabastab sellest olukorrast 100%-lt.

Töötaja muutub tööandjale võrdseks partneriks

Tingimusteta põhisissetulek toob endaga kaasa töötajate positsiooni tugevnemise tööturul. Tal puudub sundus võtta vastu mistahes töö või nõustuda pakutavate palgatingimustega. Ehkki ta kaotab tööst loobudes oma sissetulekus, ei jää ta vaeseks, kuna kodanikupalk on kogu aeg olemas.

Muu hulgas muutub sel moel keeruliseks inimese värbamine "tankistiks" mõne kriminaalse teo toimepanemisel. Inimesed ei haara kinni igast õlekõrrest, mis neile töötasu tooks.

Kaob sundus töökohtade loomiseks iga hinna eest

Töökohtade loomine lakkab olemast eesmärk iseenese pärast. Ei sotsiaalne vastutustunne ega ka miski muu kohusta riiki, omavalitsusi ja ettevõtjaid kulutama oma raha ja energiat mitte nii hirmus vajalike (sotsiaalsete) töökohtade loomiseks lihtsalt selleks, et nad oleksid olemas ja keegi neid täidaks.

Kui mõni selline töökoht jääb loomata, siis inimesel, kellel jääb tänu sellele töökoht saamata, on sissetulek küll selle töötasu võrra väiksem, kuid tänu kodanikupalgale ei tähenda see vaesust.

Lahkumishüvitised pigem erandlikuks

Lahkumishüvitiste, samuti nt parlamendipensionide maksmise senine õigustus on olnud asjaolu, et juhtival ametikohal olnud isik on reeglina kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist, kes ei pruugi nii kiiresti oma tasemele vastavat tööd leida kui mistahes reatöötaja.

Kuna kodanikupalk on mõeldud kõigile, siis langeb taoline õigustus ära, sest kodanikupalk tagab juba väärika elu. Tööandjal poleks mingit moraalset kohustust premeerida lahkuvat juhtivtöötajat tema ametikoha kõrge palga eest ega ka sätestada seda töölepingus.

Lihtsam värvata osalise tööajaga või ühekordsetele töödele

Kui inimesel on garanteeritud põhisissetulek olemas, siis ta võtab tõenäoliselt hoopis parema meelega vastu ühekordseid, nn projektipõhiseid töid, samuti osalise tööajaga või 100% ulatuses tulemuspalgaga töid.

Tänane sotsiaaltoetuste süsteem võib seda tihtilugu takistada - inimene kaotab isegi üsna sümboolses summas töötasu tõttu hoopis suurema toetuse. Kodanikupalga kehtides aga on töötava inimese sissetulek mittetöötava kaaskodaniku omast igal juhul suurem.

Tehnoloogia arengu ning tööprotsesside automatiseerimise tõttu peetakse paratamatuks, et tulevik toob kaasa nii normtööaja lühenemise kui ka ühekordsete tööde ning osalise tööaja osatähtsuse suurenemise meie elus.

 

Põhisissetulek võtab ära motivatsiooni tööl käia

Idee vastaste üks lemmikargumente on, et kui inimesel on elementaarset toimetulekut võimaldav raha niisama käes, siis ta ei tahagi enam tööd teha või olla ettevõtja. 

Ümbersõnastatult kõlab see väide nii: kui inimesel on igakuine 500-eurone garanteeritud sissetulek, siis ta keeldub 1000 eurosest sissetulekust. Põhjendus - milleks talle 1000 eurot, kui tal 500 juba on?

Tulu saamine ilma tööta on vastuolus meie eetiliste tõekspidamistega

Kui kõigile niisama raha jagada ilma et nad selle eest peaksid tööd tegema, siis see on vastuolus meie kultuuritraditsioonide ja moraaliga. On ju igiammustest aegadest kehtinud põhimõte: kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma!

Paraku ajad muutuvad ning kõik, mis oli õige kaugetel aegadel, ei pruugi seda täna enam olla. Sajandite jooksul on muutunud nii töö olemus kui ka tema koht ühiskonnas. Seoses tehnoloogia arenguga on aga suuremad muudatused veel ees. Töö muutub üha produktiivsemaks ning pole kaugel aeg, mil töö täidab meie ajast vaid murdosa. Pealegi tuleb arvestada, et vastupidiselt marksistlikule kujutelmale ei looda väärtusi ainult tööga. 

 

Raha võrdne jaotamine vaesematele ja rikkamatele on ebaõiglane

"Toetust tuleb maksta neile, kes seda vajavad, mitte aga võrdselt rikastele ja vaestele", on põhisissetuleku idee kriitikute üks lemmikargumente.

Põhisissetulek on oma olemuselt sõltumatu kõigist muudest asjaoludest, sealhulgas inimese palga suurusest. Niisugusel kujul ta just aitab vähendada lõhet rikaste ja vaeste vahel. 

Idee elluviimine on ohtlik, sest inimesed hakkavad ettearvamatult käituma

See kartus oleks ilmselt põhjendatud, kui üleminek tingimusteta põhisissetulekule toimuks järsku ning kui selle suurus oleks algustest peale maksimaalne võimalik. Tegelikult aga pole põhjust loota, et põhisissetulek tooks kohe juurutamise hetkest igaühele meelepärase tuiu. Pealegi peaks selle suurus sõltuma taolistest üldistest majandusnäitajatest, nagu näiteks sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta.

Mõnedki põhisissetuleku saajad ei oska oma vaba aega mõistlikult kasutada

Sellel, et me näeme üha rohkem inimesi, kes ei oska oma vaba aega mõistlikult kasutada, on ajaloolised põhjused. Nimelt on tööaja osatähtsus meie elus läbi sajandite vähenenud. Teiseks on see väljakutse eelkõige haridussüsteemile, mis hoolitseb eelkõige meie tööoskuse, mitte niivõrd olemisoskuse eest. 

Kommunistid juba proovisid kõiki võrdseks muuta

Põhisissetulek ei saa kõiki võrdseks teha, ehkki vähendab ebavõrdsust suures plaanis.

Kohati aga põhisissetulek hoopis tagab ebavõrdsuse - seal, kus seda kindlasti vaja on, et inimestel säiliks motivatsioon töötada. Ebavõrdsus on tagatud aktiivse ja mitteaktiivse tööealise elanikkonna vahel ning igal juhul aktiivsete kasuks. Praegune sotsiaalse kaitse süsteem võib halvimatel juhtudel tekitada pahupidi ebavõrdsuse, kus toetuste najal elamine on soodsam kui töötamine. Piltlikult öeldes on inimene valiku ees - kas 500 eurone toetus või 500 eurose palgaga töö. Põhisissetulekuga on valik selline - kas istuda kodus ja saada 500 eurot kuus või käia tööl ja saada 500+500=1000 eurot kuus. 

Vastupidiselt eelkirjeldatule püüdlesid kommunistid rahavaba ühiskonna poole, kus kõik töötaksid vastavalt võimetele ja saaksid hüvesid vastavalt vajadusele. Sisuliselt sellist, kus hüvede tarbimise võimalus ei sõltuks mingilgi määral tööst. Eesti Töörahva Kommuunis arvati koguni, et töötasu on kapitalistlik igand, kuid kuna raha ei kuulutatud veel igandiks, siis kehtis nn elamisraha, mille suurus sõltus elukutsest, kuid mitte sellest, kas ja kui palju inimene tööd tegi. Kommunismi poole püüelnud Nõukogude Liidus kehtis töökohustus, nn tööpõlguritele said osaks repressioonid. Samal ajal sisustasid töötajad oma tööpäevi tihti poesabas seistes, kuna vastasel korral ei pruukinud hädavajalikku kaupa enam jätkuda. Eraettevõtlusega ei tohtinud tegelda, äärmisel juhul oli see võimalik "peidetult", kooperatiivi vormis. Ettevõtjate ja nende toodete/teenuste konkurents puudus, selle asemel "võisteldi" riikliku plaani täitmises, millel polnud nõudlusega midagi pistmist. 

Tingimusteta põhisissetulek ei kaota raha, ettevõtlusvabadust, konkurentsi, pakkumise kooskõla nõudlusega ega ka sissetulekute suuruse sõltuvust tööst. 

Palgasurve üles ja alla

Kodanikupalga kehtestamine võib tekitada surve nii palgatõusuks kui ka –kärpeks, sõltuvalt sellest, milline oli inimese töötasu vahetult enne reformi ja kuidas tema netotulud muutuksid kodanikupalga süsteemi rakendumisel. Palkade tõstmine või kärpimine võib täita järgmisi eesmärke:

  • miinimumpalga ja teiste keskmisest madalamate palkade konkurentsivõime ja motiveerivuse säilitamine
  • tööandja palgakulude kasvu ärahoidmine või minimeerimine
  • töötaja netosissetulekute säilitamine vähemalt endisel tasemel
  • senise palgahierarhia säilitamine

Näidismudel–kodanikupalk 435 eurot, üleminekueelne miinimumpalk 430 eurot

Et pilt selgem oleks, võtkem appi võimalik näidismudel. Kodanikupalga suurus on selles mudelis sama, mida Portugali aktivistid peavad oma riigile jõukohaseks – 435 eurot. Eesti majandusnäitajad ja hinnatase on teatavasti Portugaliga üsna sarnased. Mudelis pakutud maksumäärad on portugallaste 50%-st pisut kõrgemad. Eeldame samuti, et kodanikupalk ja sellega seotud maksumäärad kehtivad vaid kodanikele. NB! Mudel on kirjeldatud vaid näitlikustamaks mõju palkadele.

  • miinimumpalk enne üleminekut – 430 eurot kuus (2016)
  • miinimumpalk pärast üleminekut palgasurve tulemusel - 558 eurot kuus
    • välismaalase määr - miinimumpalk + kodanikupalgaga võrdne summa (558+435, tasub kogu ulatuses tööandja)
  • kodanikupalk - 435 eurot
    • ei arvestata tulu hulka
    • ainult kodanikele ja nende riikide kodanikele, kus samuti kehtib kodanikupalk (sõltumata kodumaal kehtivast määrast)
    • on sisuliselt maksutagastus (kuni teatud tulutasemeni maksudest suurem)
  • üksikisiku tulumaksu määr 20%
    • kodanikel peetakse kinni kogu tulult
    • välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele on maksuvaba tulumäär võrdne kodanikupalgaga
  • kodaniku sotsiaalmaksu määr 33%
    • uus maks kodanikupalga maksmise kulude katteks
    • ainult neile, kellele makstakse kodanikupalka
    • algab miinimumpalka ületavast osast, et surve miinimumpalgale liiga suur ei oleks
  • pensioni 2. sammas 2%
  • välismaalase töötuskindlustusmakse 1,6%

Surve miinimumpalgale ning töötasule madalapalgalistel töökohtadel

BP 2016 Net 2016 Surve BP KP435 Net+435
430 363 +128 558 870
575 473 +70 645 909
730 592 0 730 948
Selleks, et miinimumpalga neto oleks vähemalt võrdne 435 eurose kodanikupalgaga, tuleb teda võrreldes praegusega (430) suurendada vähemalt 128 euro võrra kuni 558 euroni, netotuluks saame 870 eurot.

Kõrgemaid palkasid kui 430 eurot kuus tõstetakse üha vähemal määral kuni jõutakse 730 eurose brutopalgani, mida ei muudeta.

Surve palkade kärpimiseks kesktasemel

BP 2016 Net 2016 Surve BP KP435 Net+435
730 592 0 730 948
859 690 -70 789 974
1352 1067 -357 995 1067
1763 1381 -70 1693 1381
1864 1458 0 1864 1458
Järgneb palgavahemik, mida on võimalik kärpida. See jääb vahemikku 730 – 1864 eurot. Võimalike kärbete suurus on nullist 357 euroni. Haripunkt on umbes 1352 eurose brutopalga kandis, millest võib järele jääda 995 eurot. Netotulu koos kodanikupalgaga on pärast seda kärbet 1067 eurot – see on sama mis netotulu, mis jäi 1353 eurosest palgast üle enne kodanikupalgale üleminekut.

Sealt edasi hakkavad palgakärpe võimalused jällegi vähenema, kuna maksusaldo on vahepeal (ca alates 1125 eurosest tulust) muutunud positiivseks. Ning maksukoormus progresseerub järjekindlalt.

Kõrgepalgalistele brutopalgatõus netosissetulekute säilitamiseks

BP 2016 Net 2016 Surve BP KP435 Net+435
1864 1458 0 1864 1458
1964 1534 +70 2033 1534
2375 1849 +357 2732 1849
3440 2662 +1100 4540 2662
6880 5290 +3500 10380 5290
13760 10547 +8301 22061 10547
Seni üle 1864 euro palka saavad töötajad võivad hakata nõudma palgatõusu. Reaalne maksukoormus (tasutud maksud miinus kodanikupalk) muudkui progresseerub ning ületab sealkandis 22% piiri.

Need, kelle praegune palk on 1964 eurot kuus, tahaksid juurde saada 70 eurot. Senist 3440 eurost palka tuleks kergitada 1100 euro võrra, et netotulus mitte kaotada. 6880 eurosele kuupalgale peaks juurde lisama 3500, sest reaalne maksukoormus on vahepeal tõusnud 46%-ni.

Kui üleminekueelne 13760 eurone palk oleks suurenenud proportsioonis miinimumpalgaga, siis oleks brutopalk kerkinud 17857 euroni, kuid palga saaja oleks ikkagi kaotanud 1890 eurot netotulus. Reaalne maksukoormus on siin juba ületanud 50% piiri. Elatustaseme säilitamiseks peaks tema brutopalk olema 22061 eurot kuus.

BP 2016 Net 2016 Surve BP KP435 Net+435
1864 1458 0 1864 1458
1964 1534 +70 2033 1534
2375 1849 +357 2732 1849
3440 2662 +1100 4540 2662
6880 5290 +3500 10380 5290
13760 10547 +8301 22061 10547
Seni üle 1864 euro palka saavad töötajad võivad hakata nõudma palgatõusu. Reaalne maksukoormus (tasutud maksud miinus kodanikupalk) muudkui progresseerub ning ületab sealkandis 22% piiri.

Need, kelle praegune palk on 1964 eurot kuus, tahaksid juurde saada 70 eurot. Senist 3440 eurost palka tuleks kergitada 1100 euro võrra, et netotulus mitte kaotada. 6880 eurosele kuupalgale peaks juurde lisama 3500, sest reaalne maksukoormus on vahepeal tõusnud 46%-ni.

Kui üleminekueelne 13760 eurone palk oleks suurenenud proportsioonis miinimumpalgaga, siis oleks brutopalk kerkinud 17857 euroni, kuid palga saaja oleks ikkagi kaotanud 1890 eurot netotulus. Reaalne maksukoormus on siin juba ületanud 50% piiri. Elatustaseme säilitamiseks peaks tema brutopalk olema 22061 eurot kuus.