Vali keel

Baaselatise ehk põhisissetuleku mõiste

Tingimusteta baaselatis (ka põhisissetulek, rahvasuus kodanikupalk) on regulaarne riigi poolt makstav tulu, mille eesmärk on katta elanike sundkulutused ning mida makstaks igaühele sõltumata sellest, kas tegemist on palgasaaja, töötu, ettevõtja, lapse või pensionäriga.

Baaselatise peamine eesmärk on teha lõpp vaesumishirmule ning mõistagi vaesusele endale. Seeläbi tagataks igaühele võimalus elada väärikalt ning vabadus langetada elulisi otsuseid. Keegi ei pea sööma kellegi peost - igaüks peab olema vaba kaaskodaniku rahakotiahelatest, olgu see siis tööandja või pereliige. 

Baaselatis peaks välja vahetama enamuse tänapäeva sotsiaaltoetustest, muutes seeläbi sotsiaalse kaitse süsteemi sõltuvussuhetest vabastavaks ehk emantsipatoorseks. Keegi ei pea kellelegi tõestama oma abikõlblikkust.

Siin nähtav film põhisissetulekust valmis 2008. aastal, autoriteks Daniel Häni ja Enno Schmidt.  Põhjalikum sisukokkuvõte on rakendamisvõimaluste rubriigis.

Variant 1: iga seaduslik elanik

Tingimusteta baaselatisse suhtutakse kui inimõigusesse. Selle maksmine toimub igal juhul ilma tingimusteta. Baaselatis oleks ette nähtud igaühele, kes elab Euroopa Liidus seaduslikult. See tähendab, et mitte ainult EL kodanikud, vaid ka mujalt pärit inimesed oleksid õigustatud seda saama. Peaasi, et nad on seaduslikud elanikud.

Pluss: väga humanistlik, vastab baaselatise ideaalidele

Miinus: oht kujuneda immigrandimagnetiks

Variant 2: igale EL kodanikule igas liikmesriigis

Põhisissetulekut käsitletakse kodanikuõigusena, selle saajatering piirdub Euroopa Liidu kodanikega, kes on igas riigis õigustatud saama põhisissetulekut selles riigis kehtivas määras.

Pluss: ei vähenda tööjõu vaba liikumise atraktiivsust EL kodanike jaoks, kuid pole samas kuigi atraktiivne immigrantidele kolmandatest riikidest. 

Miinus: võib soosida rahvaste seguniemist, etnilist ja kultuurilist assimileerumist. Ebavõrdse ostujõuga põhisissetuleku korral jäävad rikkamad riigid endiselt magnetiks madalama elatustasemega liikmesriikide kodanikele. 

Variant 3: ainult selle riigi kodanikud

Põhisissetulekut käsitletakse rangelt kodanikuõigusena, selle saajatering piirdub igas riigis vaid selle konkreetse riigi kodanikega. 

Plussid: turvalisim lahendus eelkõige väikeriikidele, kellel on olnud kurbi kogemusi massilise sisserändega (Eesti, Läti)

Miinused: pärsib tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidu sees ja sellega konkurentsi tööjõu pärast, sunnib bürokraatlikku ja tingimuslikku sotsiaalset kaitset osaliselt säilitama

Võimalik (kuid mitte tingimata ainuvõimalik) kompromiss

Eeldades, et põhisissetulek jõustub mitte korraga, vaid järk-järgult, riik riigi haaval ning et kõigis riikides võimaldab põhisissetulek täpselt ühepalju ühtesid ja samu hüvesid:

  • Esimeses ja mõnda aega ainsas riigis kehtib põhisissetulek vaid oma kodanikele
  • Kui põhisissetulek on kehtestatud mitmes EL riigis, siis kehtib see oma kodanikele ning teiste põhisissetulekuga liikmesriikide kodanikele. 
  • Kui põhisissetulek kehtib kogu Euroopa Liidus, võib EL sõlmida samasuguseid põhisissetuleku tagamise lepinguid liiduväliste riikidega, kus põhisissetulek on kehtestatud.
  • Põhisissetuleku laiemal rakendumisel maailmas võidakse liikmesriikide tasemel või tsentraalselt kaaluda, kas võimaldada automaatset põhisissetulekut mistahes seaduslikele elanikele.

Pehme maandumine: puudub vaesumishirm

Vaesumishirm = läbikukkumishirm = stress = halb töö

Põhisissetuleku eesmärk on pakkuda pehmet maandumist igaühele sõltumata sellest, kas tegemist on palgatöötaja või ettevõtjaga. See kõrvaldab vaesumishirmu - igaüks võib täielikult pühenduda p,a tööle ja tulemustele, ilma sundmõteteta stiilis "mis siis saab, kui ma äkki ei ole küllalt tubli". Mistahes läbikukkumise korral aga on põhisissetulek juba olemas - selle pehme maanumispadja saamiseks pole mitte midagi vaja teha. 

Vaesumishirm =peresisesed rahakotiahelad = halva abielu talumine

Perevägivallaohvritel on tihti raske rebida end vägivaldsest suhtest lahti, kuna nad on vägivallatsejast majanduslikus sõltuvuses. Põhisissetulek vabastab nad taolistest rahakotiahelatest. 

 

Ettevõtjate "nuumamine" kodanike kaudu

Tingimusteta põhisissetulek tähendab põhimõtteliselt seda, et avalik sektor rahastab üht osa majandusest. Teatud ettevõtteid doteeritakse, kuid kaudselt - oma kodanike kaudu. 

Tegemist on ettevõtetega, kes pakuvad kodanike väärikaks eluks hädavajalikke tooteid ja teenuseid - toit, riided, telekommunikatsiooni teenused, kommunaalteenused ja ühistransport. 

Just need ettevõtted peavad kas täiskoormusega või vähemalt osaliseltki töötama jääma ka siis, kui mõni pandeemia ühiskonna karantiini surub. Sellises olukorras tuleb toimetulekut tagava püsiva baaselatise roll eriti selgelt välja. Baaselatis toetab igal juhul ka neid tööandjaid, kes on sunnitud oma töötajad määramata ajaks koju saatma. Toetab sel teel, et hoiab organisatsioonil ära liigsed kulutused, kuna enam pole mingit vajadust maksta inimestele raha selleks, et nad kodus oleksid ja tööd ei teeks. 

Näiliselt "lennuki pealt külvatud" raha ei kao ju kuhugi musta auku, vaid teeb oma teekonnal lihtsalt täiendava peatuse kodanike pangakontol, et rännata sealt edasi ettevõtetesse, töötajate palkadesse ja maksudesse, mis omakorda avalikule sektorile tagasi tulevad. 

 Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku kohta

ID
Nimi
Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku kohta
Kpv-kell
2014-02-23 04:24:21
created (User ID)
376
Muutja ID
353
Muudeti
05.02.2016 18:54:49
VIDEO
2013
2014
ID
1
DATA_ID
Kasutaja ID
376
Loodud
10.02.2014 00:00:00
lisas
Muutja ID
353
Muudeti
07.04.2023 17:59:42
muutis
Pealkiri
2013. aastal käivitatud kampaania, mille eesmärk oli teha Euroopa Komisjonile ülesandeks põhisissetuleku kehtestamise teostatavuse uurimine. Toetusavaldusi koguti aasta jooksul kuni 2014. aasta jaanuari keskpaigani.
Seotud andmed (kontakt + TEATMIK)
ID
7
Kpv-kell
2014-02-15 01:18:34

Teatmik