Tingimusteta põhisissetulek tähendab põhimõtteliselt seda, et avalik sektor rahastab üht osa majandusest. Teatud ettevõtteid doteeritakse, kuid kaudselt - oma kodanike kaudu. 

Tegemist on ettevõtetega, kes pakuvad kodanike väärikaks eluks hädavajalikke tooteid ja teenuseid - toit, riided, telekommunikatsiooni teenused, kommunaalteenused ja ühistransport. 

Just need ettevõtted peavad kas täiskoormusega või vähemalt osaliseltki töötama jääma ka siis, kui mõni pandeemia ühiskonna karantiini surub. Sellises olukorras tuleb toimetulekut tagava püsiva baaselatise roll eriti selgelt välja. Baaselatis toetab igal juhul ka neid tööandjaid, kes on sunnitud oma töötajad määramata ajaks koju saatma. Toetab sel teel, et hoiab organisatsioonil ära liigsed kulutused, kuna enam pole mingit vajadust maksta inimestele raha selleks, et nad kodus oleksid ja tööd ei teeks. 

Näiliselt "lennuki pealt külvatud" raha ei kao ju kuhugi musta auku, vaid teeb oma teekonnal lihtsalt täiendava peatuse kodanike pangakontol, et rännata sealt edasi ettevõtetesse, töötajate palkadesse ja maksudesse, mis omakorda avalikule sektorile tagasi tulevad.