Põhimõtteliselt on igaühel õigus sissetulekule, mis on piisavalt suur, et selle eest saaks väärikalt elada. Üldise seisukoha järgi peaks see olema vähemalt 60% riigi elanike netosissetuleku mediaanist, mis on nn suhtelise vaesuse piir. 

Samas muudab selle põhimõtte järgimise keerukaks asjaolu, et madalama elatustasemega riikides ei ole ka suhtelise vaesuse piir kaugeltki piisav väärikaks eluks. Eriti käib see nn endise sotsleeri kohta. Hinnatasemete ja inimeste sissetulekute proportsioonid ei ole EL-s sugugi ühtlased - erinevused sissetulekutes on suuremad kui erinevused hinnatasemetes. Suhtelise vaesuse piir on eri riikides erinev mitte ainult eurodes, vaid ka ostujõu poolest. 

Näiteks 2020. aastal oli Euroopa Liidu riikide suhtelise vaesuse piiri keskmine ligi 800 eurot kuus. Kui arvestada selle suhet riikide hinnatasemete keskmisesse, siis Austrias moodustas sama ostujõuga summa (885 eurot) veidi üle 2/3 sealsest suhtelise vaesuse piirist (1259), samal ajal kui Rumeenia hinnatasemega korrigeeritult (427) ületas see sealse vaesuspiiri (164) enam kui 2 ja pool korda! Rumeenia vaesuspiiri ostujõuga summa Austrias (340) moodustab aga selle riigi suhtelise vaesuse piirist vähem kui kolmandiku.

Tabelis on kollasega märgitud keskmise vaesuse piiriga ostujõult võrdväärsed summad eri riikides. Kõige parempoolsem tulp näitab Rumeenia suhtelise vaesuse piiri ostujõule vastavaid summasid, mis Eestis ületab absoluutse vaesuse piiri vaid ca 30 euro võrra.